Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prokuratuur uurib nelja loata kaevandamist
Aasta pärast riigikontrolli kriitilist auditit ülekaevandamiste ja selle kontrollimise kohta menetleb prokuratuur nelja kriminaalasja, milles uuritakse kolme ettevõttega seotud karjäärides toimunud loata kaevandamisi.
Uuritakse looduskasutusloata kaevandamisi Harjumaal Tatramäe karjääris ning Valgamaal Kasemäe karjääris, kus tegutseb killustikutootja AS Kiirkandur. Samuti on luubi all Soome omanikule kuuluva ASi Nordkalk tegemised Läänemaal Kurevere II karjääris ja OÜ Sillaotsa LK liiva kaevandamine Sillaotsa karjääris Harjumaal.
Kriminaalmenetluste käigus kontrollitakse, kas on rikutud looduskasutusloa nõudeid ja/või on toimunud loata kaevandamine.
Riigikontroll juhtis läinud aasta kevadel valminud auditis tähelepanu, et riigil puudub ülevaade maavarade kaevandamise mahtudest. Kontrolli puudumise tagajärjel tekkis arusaam, et keskkonnaloaga ette nähtud mahtude ja piiride ületamine pole probleem.
Põhja ringkonnaprokuratuurist öeldi, et praegu ei ole Harjumaa karjäärides toimunud ülekaevandamiste kriminaalasjades kedagi kahtlustatavaks tunnistatud, kuid menetlus on algstaadiumis, mistõttu rohkem infot praegu avaldada ei saa.
ASi Kiirkandur juhatuse liige Tiit Ploom ütles, et tema teada ei ole ühtegi kriminaalasja nende karjääride suhtes algatatud, mistõttu ei ole ka midagi kommenteerida.
Lääne ringkonnaprokuratuur algatas Kurevere II karjääris toimunud ülekaevandamise uurimiseks kriminaalasja juba 2008. aasta novembris. Uurimine on kohtueelse menetluse staadiumis, prokuratuur loodab kriminaalasja materjalid saata kohtusse sel aastal.
Karjääris majandav AS Nordkalk on ülekaevandamise reservi eraldanud 4,5 miljonit krooni. “Arvestades ekspertide arvamusega, mille järgi ei ole tekitatud keskkonnakahju, peab Nordkalk ASi juhtkond reaalseks viiekordse kaevan-
damisõiguse tasu rakendamist trahvina ning lähtudes sellest on moodustatud ülekaevandamise reserv suurusega 4 470 316 krooni,” kirjutatakse ettevõtte eelmise aasta majandusaruandes.
Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi sõnul nõuab inspektsioon sisse ülekaevandamisega tekitatud keskkonnakahju, mis on kümnekordne kaevandamisõiguse tasu.
Hetkel kuum
Sellega kaasneb ka süüteo eest määratav karistus. 2009. aastal registreeris inspektsioon 34 loata kaevandamisega seotud rikkumist, lisaks on pooleli 17 menetlust eelmistest aastatest. Viiel juhul kaasneb keskkonnakahju kogusummas 35,1 miljoni krooni.
Kõigele lisaks määrab keskkonnaamet ülekaevandamise eest veel viiekordse kaevandamisõiguse tasu, mis kehtib riigile kuuluva maavara puhul. “Kaevandamine on ettevõtlus nagu iga teinegi ning see peab toimuma kooskõlas kehtivate seadustega,” ütles keskkonnainspektsiooni peadirektor.
Volkovi sõnul on ettevõtjate suhtumine muutunud positiivses suunas. “Praegune kaevandamisseadus näeb ette, et kaevandustasudest hüvitatakse kogukonnale tekitatud kahju. Kui see raha läheb vallavanema palgatõusuks, siis kaevanduse ligidal elavaid inimesi see muidugi ei rahulda,” ütles ta.
“Meie sõnum on, et jätkame kaevandamise kontrolli,” rõhutas Volkov.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
4
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
6
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Viimased uudised
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele