Öeldakse küll, et riigi leib on pikk ja magus, kuid mulle see ei meeldinud. Ma pole ametniku tüüpi inimene, kes seda tööd kaifiks. Ma ei tunne paberites tuhnimisest rõõmu. Brüsseli koht isegi pisut ahistas mind. Mulle ei meeldi väga ainult paberitega töötada ja tähtsat nägu teha. Olen selline inimene, kes tahaks mingi aeg midagi uut teha. Kuidas elu Brüsselis kulgeb ja milline oli suurim paberivirn, mida Brüsselis nägin? Kui keegi räägib, et meil on bürokraatia, väidan ma, et ta pole õiget bürokraatiat näinudki.
Ütleksin, et paberid, allkirjad ja templid olid seal väga au sees. Ükskord peale istungit oli seina ääres umbes 1,5 meetri kõrgune ja nelja-viie meetri pikkune paberivirn. See läks kõik hävitamisele. Ja siis olid seal ühed suured metallkastid, mis laoti dokumente täis ja veeti veoautodega iga kuu Brüsselist Strasbourgi ja peale nädalast Strasbourgi istungite perioodi jälle autodega Brüsseli tagasi.
Kusjuures isegi pangaarve avamiseks pidin istuma kaks tundi pangas ja tooma paberil tõendi, et oman elukohta Eestis ehk olen oma enda kodusse sisse registreeritud. Ja korteri üürimine ning sealsed lepingud… seal on väga palju imelikke asju, millest mul on raske aru saada. Kui siin on mitmeid asju, millest ma ei taha aru saada, siis seal on neid asju kümme korda rohkem.
Brüsselis on küll Eesti mõistes suhteliselt suured palgad, kuid seal olemise peale kulub palju raha. Näiteks maksab bussipilet lennujaamast Euroopa Parlamendi ette 4 eurot (63 krooni). 30-45 ruutmeetrine tuba, milles saad hädavaevu ringi pöörata ning kus WC ja dušš on koridoris, maksab 600 eurot (ligi 9 400 krooni) kuus pluss kommunaalkulud. Need väga kõrged ei ole. Tagasihoidlik lõuna kohvikus, mis koosneb teest ja kahest saiakesest, maksab 20 eurot (313 krooni). Kui üürid Brüsselis elamist, kulutad 2000 eurot (ligi 31 300 krooni) kohapeal olemisele ära nii, et silm ka ei pilgu. Osades Euroopa struktuurides on nii, et kui oled töötanud juba 10 aastat ja ära andnud ametnikueksami, ei saa sind enam lahti lasta. Samamoodi on ka mitmetes teistes ametites, väidetavalt Saksamaal näiteks politseinike ja õpetajatega, tehku nad tööd nii halvasti kui teevad ja keeraku mingi jama kokku, aga kui pole just kriminaalasi, ei saa neid lahti lasta.
Euroopa parlamendi saadikud saavad võtta omale kuni kolm assistenti. Kokku töötab 736 saadiku juures ligikaudu 1500 assistenti. Iga saadiku ja tema nõunike kasutada on suures büroomajas umbes 30 ruutmeetrine ruum, mis on jagatud kaheks, pool kuulub saadikule ja teine pool tema nõunikele.
Ojulandil oligi assistente minu sealoleku ajal kolm, praegu on kaks, kuid usin, et minu asemele võetakse varsti keegi teine. Mina tegelesin nõunikuna Ojulandi kõnede ettevalmistamisega, suhtlesin avalikkusega, leidsin küsimustele vastuseid ja aitasin seisukohti kujundada. Kolme nõuniku vahel oli ka mõningane tööjaotus, mina korraldasin rohkem Eestiga seotud asju ja seetõttu reisisin ka palju.
Mida ma Ojulandi nõunikuna töötades saavutasin, ei saa ma tegelikult täpselt öelda. Kuigi sai mingid protsessid käima lükatud ja mingid tublid inimesed erakonda toodud, on erasektoris võimalik tunduvalt rohkem saavutada. Eneseteostus on see õige sõna, st kui inimene teeb asja, millega ta on rahul. Kinnisvaras on eneseteostust kindlasti tunduvalt rohkem kui poliitikas või ametnikuna töötades. Eks ma võin muidugi öelda ka seda, et ma ametnike maailma nii väga sisse ei elanud ka. Läksin ametnikuks teatud eelarvamusega… (ja jätsin taganemistee lahti - toim). Mõtlesin tegelikult tükk aega, et tahaksin midagi muud teha. Suhtlesin Mardi (Arco Vara Kinnisvarabüroo ASi juhatuse liige Mart Saa – toim) ja oma vanade klientidega muidugi kogu aeg. Ent kui Mart mind nüüd kutsus, otsustasingi tagasi kinnisvarasse minna. Olen täna esimest päeva Arco Varas koostöölepinguga tööl ja mu ametinimetus on maakler. Ega ma seda ei häbene, kui maakler, siis maakler, ehkki mõned on end konsultantideks ja kinnisvaraspetsialistideks nimetama hakanud. Miks läksin just Arco Varasse? Üks asi on muidugi, et olime ERI Kinnisvara aegu Mardiga hea tandem. Teine põhjus on aga see, et Arco Vara bränd on väga tugev. Ma ei pea hakkama kellelegi selgitama, mis asi see Arco Vara on. Usun, et kinnisvarasektoris tulevad paremad ajad ja isegi kui on halvad ajad, leian, et need on paremad kui elu ametnikuna. Asi on ka selles, et assistendid tulevad ja lähevad koos saadikuga. Eraettevõtluses ei sõltu sa valimistest, valitsuse ega poliitiku tagasiastumisest. Mõned arvavad, et kui on Brüsselis töötanud, on seda väga hea CVsse kirjutada. Mina ise väidan, et mul on siin parem, ehkki algul kaotan pisut stabiilses sissetulekus.
Kinnisvara müük, see on töö, mida oskan ja mida ma tahan täna teha. Masu ajal tehinguid ikka tehti, ehkki oli ka neid, kes läksid tagasi taksojuhiks ja kes lüpsjaks. Arvan, et praegu on kinnisvaras sarnane aeg kui 2003-2004. Nii häid aegu, kui oli 2005 ja 2006, ei tule enam kunagi.