Koidula objekti suhtes ei suutnud tegelikut Koger & Partnerid AS graafikut täita, oleme ohvri poole peal ja teatud mõttes kannatame ilma asjata, rääkis Eltroni juht Ülo Kala.
"Tegelikult oli see Koger, kes graafikust maha jäi tegi ettepaneku lepingu lõpetamiseks juba juuli kuus," selgitas Kala. Ta lisas, et kõik lepingu tähtajad olid järgmises aastas ning mitte keegi ei saanud neist väga palju maha jääda.
„Aga Koger ütles lepingu üles ja RKAS otsis selle pärast põhjust, kuidas lõpetada leping nii, et mitte Koger ei ütle seda üles, vaid RKAS. See on nende vaheline asi," märkis Kala. "RKAS lõpetas lepingu meiega seetõttu, et nad saavad riigi käest raha juurde siis, kui nad teevad uue hanke. Koger tahtis ju raha juurde. Kui Eltroniga oleks jätkatud, oleks nende plaan ära rikutud," nentis ta.
"Oleme ohvri poole peal ja teatud mõttes kannatame ilma asjata. Kõik see jutt on käinud Kogeriga ning minule kipub see vari langema koos sellega," lisas Kala.
Ettevõtja lisas, et Eltron üritas RKASiga läbirääkimisi pidada, et nende lepingut ei lõpetataks. „Tegime seda kuu aega, nii pea kui Koger tuli oma avaldusega, et ta lõpetab lepingu."
„Kavatseme vaielda nii Kogeri kui ka RKASiga igal võimalikul tasandil – ega muud midagi ei olegi teha," möönis ta ja lisas, et pole veel otsustatud, kas minnakse kohtusse, kuid kindlasti töötavad kõigi poolte peal advokaadid ja kuidas see kõik lõpeb ei oska praegu ennustada.
"Kaebamine sõltub RKASist, kui ta teeb nõude ainult Koger & Partnerid ASile, siis ma ei pea kusagile kaebama," sõnas Kala.
Riigi Kinnisvara AS lõpetas graafikust mahajäämuse tõttu töövõtulepingu konsortsiumiga Koger & Partnerid AS ja AS Eltron Koidula raudteepiirijaama hoonete ja nõrkvoolusüsteemide projekteerimiseks-ehitamiseks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.