Võimalik toetuste kärbe pidurdab panku

„See on nii ebaõiglane,“ sõnas MTÜ Eesti Veskivaramu juhatuse liige Mae Juske. Tema hinnangul on konkurentsiameti analüüs pealiskaudne, sest seal on aluseks võetud viie suurema hüdroelektrijaama tootlikkus ja seega ei tohiks nende põhjal järeldada, et kõik hüdroelektrijaamad end kahe aastaga ära tasuvad.

Seega saatis Eesti Veskivaramu MTÜ kirja ministeeriumitesse kirja, mida Juske nimetab hüdroelektritootjate appihüüdeks. „Kui täiesti vait oleme, tähendab see seda, et oleme rahul,“ sõnas Juske.

Juske sõnul on konkurentsiamet teinud väga kitsa analüüsi alusel otsused, mis aga puudutava laia huvigruppi. Ka riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas lausus, et konkurentsiameti analüüs, mis toetus valitud hüdroelektrijaamade näitajatele, ei pruugi peegeldada tõelist olukorda.

„Ei kujuta ette, kuidas enda hüdrojaama ainult energiahinna eest praegu töös hoiaksin. Elan samuti peost suhu, sest kulud on väga suured,“ sõnas Juske.

Juske lisas, et hüdroelektrijaama omanikuna oli ta tõenäoliseks pidanud toetuste vähenemist, kuid et nii karmilt öeldakse, et üldse toetust pole üldse vaja peale teist aastat– sellega ta arvestada ei osanud.

Sealhulgas lisas Juske, et selline toetuste ülevaatamine annab signaale, et Eesti riigis pole midagi kindlat. Tema hinnangul kukuks üle poole sissetulekust, kui toetus täiesti ära võetaks.

Kui riigi õlg nõrgeneb, võib see pidurdada ka uute projektide rahastamist. SEB korporatiivklientide osakonna juhataja Martti Talgre sõnul muudab toetuste vähendamine pangapoolse rahastamise veelgi keerulisemaks ja seega uute projektide algatamine väheneb.

Talge ütles, et energiaettevõtte jaoks on riigi toetus oluline kassavool ning selle suurus on loomulikult oluline laenuotsuste tegemisel.

Samas pole Talgre sõnul energeetikasektor juba praegugi atraktiivne, sest projektide tasuvusaeg on pikk ja rahavoog ebastabiilne.

Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Robert Kitt lausus, et energiaprojektide rahastamisel on samuti väga oluline stabiilsus. „Riigi toetus on üks ettevõtte kassavoogudest ja selle suurus on loomulikult oluline laenuotsuste tegemisel. Kuna laenuperioodid on selliste projektide puhul pikaajalised, on finantseerijate jaoks oluline ettevõtluskeskkonna stabiilsus, mille üks osa on kindlasti ka toetuste põhimõtted,“ lausus Kitt.

Klaasi sõnul ei tohiks samuti ühelt maalt toetusi sirgjooneliselt maha lõigata. „On ju juba planeeritud investeeringuid ja osa investeeringutest on veel pooleli. Riik ei tohi ka petjaks jääda, kuid samas ei tohiks riik maksumaksja taskust inimesi üle kullata,“ sõnas Klaas.

Autor: Haldusuudised.ee