Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Esko Aho: 1992. aastal oli Tallinn nii hall
Täna Tallinnas Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevale pühendatud seminaril rahvusvahelisel konverentsil osalenud Soome endine peaminister Esko Aho, kes on praegune Nokia ühiskonnasuhete juht, soostus andma Äripäevale intervjuu.
Ega te ei ole esimest korda Eestis?
Olen käinud sageli Eestis. Esimest korda käisin Eestis 1992. aasta talvel. See oli riigivisiit. Toona oli väga külm, ka kohas, kus oli pidulik söömine. Tallinn oli siis nii hall. Soome saatkonnahoone oli viletsas seisukorras, kuid varsti algas selle renoveerimine.
Kuidas võrdleksite Soome lama ja Euroopa valuutavahetusmehhanismi kriisi praeguse kriisiga?
Sarnasusi on väga palju. Tolle aja sügava kriisi põhjustas kah kinnisvara, nagu praegusegi. Toimus finantsturgude liberaliseerimine. Siis pidime devalveerima marga, pangandussüsteem vajas päästmist. Tööpuudus kasvas.
Kas toona oli lihtsam langetada otsuseid, praegune otsustusprotsess tundub aeglane ja kohmakas?
Otsuseid on alati raske langetada. Poliitikud peavad tahtma otsuseid langetada ja rahvast muutuste vajalikkuses veenma. Me teadsime omal ajal, et keegi ei kiida meid kunagi selle eest, et me ei kärpinud kriisiaastatel arendus- ja uuringukulusid (R&D). Samuti sai tol ajal reformitud haridussüsteem. Senini naudime nende otsuste vilju.
Kas teil oleks poliitikutele ja riigimeestele hõbekuul, mida nad saaksid praeguse kriisi lahendamisel kasutada?
Langetage otsuseid. Kärpige eelarvepuudujääke. Veenge rahvast muudatuste vajalikkuses. Kriise on varem kah lahendatud. Eeskuju ei tule kaugelt otsida. Soome tegi selle läbi. Eesti on sellega hakkama saanud. Naaber Rootsi tegi selle ära. Saksamaa on ise suurepärane eeskuju – ka suured riigid saavad teostada muudatusi, kui neid peetakse vajalikeks. Euroopale on hädasti vaja kasvu. Sellisel juhul ei olekski võlakoormus nii suur probleem, jättes kõrvale vananeva rahvastiku.
Kas jagate arvamust, et Euroopale on vaja ühtset riigikassat ja maksuametit?
Ma ei arva, et uute institutsioonide loomine oleks vajalik. Lihtsalt kõigil tuleb reeglitest kinni pidada.
Räägime teie tööst Nokias.
Hetkel kuum
Nokia on kah omamoodi kriisis. Ka siin tuleb langetada raskeid otsuseid. Vaja on ettevõte ümberkorraldada. Mobiilsides on nii palju fantastilisi võimalusi, oleks vaid rohkem nende kasutajaid. Teeme nutitelefonide osas koostööd Microsoftiga. Arvan, et see on mõlemale kasulik. Toonitaksin, et jutt käib ainult nutitelefonide operatsioonisüsteemist. Lihtsalt mobiiltelefonides kasutame ikka oma tarkvara. Ma arvan, et me täiendame üksteist hästi. Nokia on nõrk USAs, kus Microsoft on tugev. Meie oleme Euroopas tugevad. Ma arvan, et Microsoft ei saa endale lubada mobiilsideoperatsioonisüsteemiga läbi kukkumist. Me same mõlemad sellest võita.
Kas Elop tõi kaasa liiga suure töökultuuri muutuse?
Sellele ei saa üheselt vastata. Muutusi oli selgelt tarvis.
Mida arvate Nokia aktsiahinnast ja selle liikumisest?
Ma ei saa ega tohi kommenteerida aktsia hinda. Me kõik teeme kõvasti tööd, et aktsia maksaks rohkem.
Minu sõnum Euroopale on see, et tarvis on teha muutuseid. Majandused on tarvis saada kiiremini kasvama. Ma usun Euroopasse. Meil on palju konkurentsieeliseid. Näiteks hea haridussüsteem.
1954. aastal sündinud Esko Aho on riigimees ja endine peaminister aastatel 1991-1995. Esmakordselt valiti ta Soome parlamenti 1983. aastal. 1990. aastal sai temast Soome keskpartei juht, mida ta täitis kuni 2002. aastani. 36aastaselt peaministriks saades oli ta Soome noorim peaminister. Ta on enim tuntud selle poolest, et viis Soome Euroopa Liitu. Vaatamata järsule võlakoorma kasvule viis Aho valitsus ellu range kärpmispoliitika, mis muutis ta ebapopulaarseks. Esko Aho kaotas Soome presidendivalimistel 2000. aastal Tarja Halonenile. Seejärel lahkus ta aktiivsest poliitikast ning 2003. aasta valimistel jättis ta parlamendi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
3
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
5
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele