Eestis toodeti selle aasta kolmandas kvartalis elektrit 2579 GWh, mis on aastatagusega võrreldes 4% rohkem. Elektritoodangu suurenemine tulenes peamiselt elektrienergia ekspordi kasvust Lätti.
Võrreldes aastataguse ajaga kasvas kolmandas kvartalis Eesti elektri eksport 17%, ulatudes 1425 GWh-ni. Eksport Lätti moodustas 63%, Leetu 27% ning Soome 10%.
Elektri tarbimine Eestis kasvas kolmandas kvartalis mullusega võrreldes 1% (1639 GWh–ni). Enim suurenes tarbimine Harjumaal, mujal Eestis jäi tarbimise kasv tagasihoidlikumaks. Kolme kvartali kokkuvõttes püsib elektri tarbimine samal tasemel aastataguse ajaga.
Kvartalite võrdluses toimusid elektri tootmises ja tarbimises suurimad muutused Lätis, kus võrreldes aastataguse ajaga suurenes puudujääk 18% seoses hüdroenergiatoodangu vähenemisega. Kokkuvõttes importis Läti kolmandas kvartalis 57% oma elektritarbimisest. Leedu kattis kolmandas kvartalis impordiga 68% oma tarbimiseks vajalikust elektrienergiast, mis on samas suurusjärgus aastataguse perioodiga.
Võrreldes aastataguse ajaga vähenes kolmandas kvartalis Balti riikide elektritootmine kokku 1% võrra. Lätis vähenes sealhulgas tootmine 21% võrra ning Leedus kasvas sarnaselt Eestiga 4%.
Põhjamaad on Norra ja Rootsi hüdroenergia toel muutunud importivatest süsteemidest eksportivateks. Kui eelmise aasta kolmandas kvartalis tuli 3,4 TWh sisse osta, siis sel aastal eksporditi 2,3 TWh elektrit.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvara omaniku peamine eesmärk on saavutada oma varalt maksimaalne tulu. Selleks, et vara säilitaks oma väärtuse ja toimiks tõhusalt aastaid, on vajalik selle regulaarne ja professionaalne korrashoid. Kinnisvara korrashoiuga tegelevad mitmesuguse pädevusega spetsialistid, sealhulgas haldus-, hooldus-, maakler-, õigus- ja remonditeenuste pakkujad. Millised on aga kinnisvaraga tehtavad suurimad vead ning kuidas neid vältida?