Eerik-Niiles Kross väljus ajaloolise börsihoone ärist

Viis aastat tagasi suure Londonist laevandusbörsi ajaloolise hoone Eestisse toonud ja sellega suurt kinnisvaraäri teha lootnud ärimeestel pole siiani õnnestunud projekti ellu viia. Tänaseks on Eerik-Niiles Kross on oma osaluse maha müünud.

Praegu kuulub äriregistri andmetel 50% ettevõttest Kadaka Varahalduse ASi kaudu Heiti Häälele ja teine pool Goldpoint OÜ kaudu Sergei Tšaplõginile ning Kross on aktsionäride ringist kadunud. Algselt oli tema nimel kolmandik ettevõttest. 

„Meil on seal praegu lihtsalt üks ajutine vaheetapp, oli tarvis rahalistel põhjustel ringi kombineerida,“ kommenteeris Kross oma osaluse müümist.

Tema sõnul on tegemist lihtsalt ümbervormistamise protsessiga ja ta ostab lähema poole aasta jooksul osaluse tagasi. Projektiga seonduvate otsuste tegemisel rääkivat ta seni samuti kaasa.

Äripartner Heiti Hääl räägib aga teist juttu.  Tema sõnul lahkus Kross rahalistel põhjustel ja edaspidi tegutsevad nad projekti kallal edasi Tšaplõginiga kahekesi.

Ambitsioonikas äriidee

2006. aastal tutvustasid kütuseärimehena tuntud Heiti Hääl ja Eerik-Niiles Kross laiemale avalikkusele uut kinnisvaraäri. Nende ettevõte ostis 800 000 Briti naela ehk umbes miljoni euro eest Londonist laevandusbörsi Baltic Exchange ajaloolise hoone ning tõi tükkhaaval Tallinnasse. Lahtivõetud maja jäi aga aastateks lattu seisma.

Eelmisel aastal levis meedias jutt, et kolm aastat seisnud hoone pannakse püsti suure tõenäosusega Ahtri tänavale. Tänaseks pole asjad veel selgust saanud.

„Meie jaoks pole olnud sobilik majanduslik õhkkond, seetõttu pole keegi sellega kiirustanud,“ põhjendas Hääl projekti venimist.

Hetkel käivat erinevate võimalike asukohtade peale eskiiside tegemine, kuid otseseid tulemusi veel pole. Meil on paar (asukoha-toim) varianti, aga viimased aastat pole olnud kinnisvara arendust soosivad, rääkis Hääl ning avaldas lootust, et lähema kolme aasta jooksul võiks asi valmis saada.

Ise lubab Hääl asjaga kindlasti lõpuni minna. „Sellesse on juba liiga palju investeeritud,“ põhjendas ta.

Seda, kas projekti kaasatakse edasipidi veel osalisi, näitab Hääle sõnul aeg. Põhjus on selles, et erinevad asukohad eeldavad ka erinevat ehitusmahtu. „Kui mahud lähevad väga suureks, siis võib olla mõistlik kaasata veel ettevõtteid, kellele äriiidee tundub meeldivat ja kes suudavad sellesse lisaväärtrust anda,“ lausus Hääl.

Autor: Haldusuudised.ee