Õiguskantsler Indrek Teder palub riigil olla ettevaatlik, et ta enese tegevusega ei tõstaks põhjendamatult tarbija elektri hinda, tuulest elektri tootmise läbimõtlematu suurendamine tähendab igal juhul elektriarve kasvu.
Teder tahab loota, et enne, kui riik hakkab investoritele andma järgmisi positiivseid signaale erinevate toetusmeetmete või muu abi näol (nt läbirääkimine teiste riikidega, et müüa plaanitavates meretuuleparkides toodetav energia naaberriikidesse), mõtleksid poliitikud, et sellise tegevusega ei meelitataks Eestisse arutult palju tuuleenergia investoreid.
Väljavõte õiguskantsler Indrek Tederi ettekandest tänasel Äripäeva energiakonverentsil:
Kuigi minu ametikohajärgne otsene ülesanne ei ole selliseid avaldusi teha, ma siiski tarbijate elektriarvete nimel palun, et enne kui riik hakkab investoritele andma järgmisi positiivseid signaale erinevate toetusmeetmete või muu abi näol (nt läbirääkimine teiste riikidega, et müüa plaanitavates meretuuleparkides toodetav energia naaberriikidesse), mõtleksid poliitikud, et sellise tegevusega ei meelitataks Eestisse arutult palju tuuleenergia investoreid.
Tuuleenergia on nii kõikuv energialiik, et seda ei arvestata isegi võimaliku reaalse tootmisvõimsusena, see vajab alati balansseerimisvõimsust (kas Eestis endas või teistest riikides). Paljude planeeritavate tuuleparkide, eriti meretuuleparkide asukoht on selline, et nende elektrivõrguga liitmiseks tuleb arendada kümnete, kui mitte sadade kilomeetrite ulatuses ühendusliine. Sellise arenduse maksab lõpuks ikka moel või teisel kinni tarbija, kas läbi taastuvenergia tasu, võrgutasude või täiendavate kulude tavalistesse elektrijaamadesse, mis ei saa töötada täisvõimsusel, kuid millesse tuleb investeerida, sest need peavad olema valmis juhuks kui tuuleenergia toodang ei ole mingil ajaperioodil piisav.
Ma ei ole ainus, kes näeb tonti tuuleenergia plahvatuslikus kasvus. Isegi Elering näeb, tsiteerin: "Tulenevalt kõrgetest elektrisüsteemiga integreerimise kuludest ning subsiidiumitest omab  tuuleelektrijaamade integreerimine süsteemi suurt sotsiaalmajanduslikku mõju. Vaja on tõsiselt analüüsida tuuleelektrijaamade sotsiaalmajanduslikke mõjusid – mõju elektrihinnale ning majanduse konkurentsivõimele. […] tuuleenergeetika laiaulatuslik subsideerimine [võib] viia tulenevalt tuule kui primaarenergiaallika vähesest saadaolevuse kindlusest olukorrani, kus tootmisvõimsuste piisavuseks vajalike elektrijaamade investeeringud turupõhiselt (ilma subsiidiumideta) on välistatud ning see omakorda võib põhjustada tootmisvõimsuste nappust kogu Läänemere regioonis.“
Siinjuures ei ole ma siiski ei taastuvenergia ega ka tuuleenergia täielik vastaline. Taastuvenergia toetamine võib olla põhjendatud, et tagada pikemas perspektiivis varustuskindlus ja mõistlik hind, kuid toetamine peaks lõppema seal, kus toetused maksvad meie enda tarbijatele nii varustuskindluse kui hinna osas kätte.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.11.26, 11:14
Kas täna projekteeritav kliimasüsteem vastab kolme aasta pärast ettenähtud nõuetele?
Euroopa Liidu F-gaaside regulatsioon muudab oluliselt kliimaseadmete turgu, sest aasta-aastalt piiratakse suurema kliimamõjuga külmaainete kasutamist. See tähendab, et tootjad ja projekteerijad peavad mõtlema juba täna, kuidas valitud süsteemi tulevikus arendada, kasutada ja hooldada.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 02.11.26, 13:22
Kristiines tuli müüki arenduspotentsiaaliga hoone, mille tuleviku otsustab uus peremees
2
Uudised
  • 20.11.26, 11:23
Saksing uutest notaritasudest: kinnisvaratehing kallineb priskelt
Lisatud on näitlik arvutus ja põhjalik ülevaade, mis ja kui palju kallineb
3
Uudised
  • 20.11.26, 11:27
Galerii: Marko Kull avas värske 16-miljonilise ärikeskuse
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik olid kohal!
4
Uudised
  • 19.11.26, 10:53
Merko sai valmis Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud terminali põranda. Vaata!
Vaata videosid, kuidas käis põranda paneelide paigaldus + Vaata, millne see terminal tuleb
5
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
6
Uudised
  • 19.11.26, 09:50
Pärnitsad veavad isa pärandit ja visiooni edasi. “Ülo oleks meie üle uhke”

Hetkel kuum

Colliers Baltics partner ja investeeringute nõustamise juht Margus Tinno omab valdkonnast sügavat ülevaadet.
Uudised
  • 18.11.26, 06:45
Aastad 2027 ja 2030. Ärikinnisvaras kisub karmiks, isegi A-klass enam ei päästa
Konkreetsed ja armutud vastused sisaldavad ka käitumisjuhiseid turuosapooltele
Reisiterminal peaks sellisel kujul valmima 2028. aasta lõpus.
Uudised
  • 19.11.26, 10:53
Merko sai valmis Zaha Hadidi arhitektuuribüroo loodud terminali põranda. Vaata!
Vaata videosid, kuidas käis põranda paneelide paigaldus + Vaata, millne see terminal tuleb
LVM Kinnisvara tegevjuht Ingmar Saksing.
Uudised
  • 20.11.26, 11:23
Saksing uutest notaritasudest: kinnisvaratehing kallineb priskelt
Lisatud on näitlik arvutus ja põhjalik ülevaade, mis ja kui palju kallineb
Stelli edaspidine suuromanik Civinity asutaja ja juhatuse esimees Deividas Jacka.
Uudised
  • 16.11.26, 11:21
Stell müüs oma enamusosaluse Leedu rahvusvahelisele haldusfirmale
Millerhawki omanik Marko Kull avamas uut ärikeskust.
Uudised
  • 20.11.26, 11:27
Galerii: Marko Kull avas värske 16-miljonilise ärikeskuse
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik olid kohal!
EKFL juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 17.11.26, 11:18
Kinnisvaraturul on november: päikest küll napib, kuid pööripäev on lähedal
Koduostjale võib kasutusloata kinnisvara silma jääda just tavapärasest soodsama hinna tõttu.
Uudised
  • 17.11.26, 06:30
Kodu saab osta ka ilma kasutusloata
(vasakult) FoxSeci müügijuht ja Hardmeier OÜ juhatuse liige Siim Kajo ning FoxSeci tootmisjuht Janno Tammeorg.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.11.26, 08:00
„Hea turvasüsteem on meeletult igav.“ Mida see ettevõtte jaoks tähendab?
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele