Selliseid tehinguid on väga vähe tehtud, lausus Ots täpsustades, et tegelik ostu-müügihind võib siiski kujuneda ka teistsuguseks, kuna seda mõjutavad nii turuolukord, gaasitorude tehniline seisukord ning läbirääkimised.
„Ütleme niimoodi, et torude eraldamine tekitab konkurentsi, seda pikas perspektiivis. Siin ei saa vaadata ühe päeva ega ühe kuu perspektiivis,“ vastas Ots küsimusele, kummal on õigus, kas Eleringi juhil Taavi Veskimägil, kes kinnitab, nagu vara lahutus gaasi hinda ei mõjuta, või Eesti Gaasi juhatuse liikmel Raul Kotovil, kelle väitel on infrastruktuuri eraldamine energiatootjast alati hindu tõstnud.
Ots ütles, et ELi direktiivi põhjal võib oletada, et torude uus omanik on EList, sest torustike müümisel tuleb eelistada ELi ettevõtteid. Ehkki pole nõutud, et gaasitorud riigistataks, võib uueks omanikuks saada ka riik, kui valitsus niimoodi otsustab ning poliitikud riigieelarvest raha leiavad. „Kui valitsus niimoodi otsustab, on see näiteks Elering,“ täpsustas ta.
Autor: Haldusuudised.ee