Ainuüksi eelmisel aastal prooviti kindlustusandjaid petta kokku 1,88 miljoni euro suuruses summas, põhimõtteliselt tuleb see raha teiste kindlustajate taskust.
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits rääkis, et kindlustuskelmid võib suures plaanis jagada kaheks: juhukelm – tavaliselt seaduskuulekas, petab siis, kui selleks tekib juhus, ning paadunud kelm – ühiskondlikke reegleid mitteaustav, elatub kindlustuskelmustest või täiendab sellega oma sissetulekuid.
Kelmusskeemide avastamine on süsteemne töö, mis tugineb suurele kogemusele, rõhutas ERGO Kindlustuse ASi kindlustusdirektor Andres Konsap. "Seltsidel on olemas metoodika ja reeglid nende juhtumite avastamiseks," märkis ta.
Kuigi kelmid on väga leidlikud, avastatakse ja tõestatakse üha rohkem petuskeeme, kinnitas Konsap. "Klient teatas meile välismaal toimunud avariist – väidetavalt oli tema autole sisse sõidetud. Kuna meil on väga hea koostöö välisriikide partneritega, siis selgus ilma suurema vaevata, et klient oli joobes olles ise teist autot ramminud," tõi Konsap näite.
Näiteid elust
Tellis oma auto süütamise2009. aasta detsembris langetas Harju maakohus otsuse kindlustuskelmuse asjas. Liisitud auto Chrysler Grand Voyager (hind 170 000 krooni) omanik teatas auto ärandamisest ja pöördus kindlustusandja poole kahjunõudega. Juurdlus tegi kindlaks, et avaldaja Valeri leppis oma tuttava Stanislaviga kokku kindlustuskelmuse: Stanislav, olles saanud omanikult auto võtmed, sõitis sellega metsa ja pani põlema. Seejärel pöördus Valeri ERGO kindlustuse poole kahjunõudega, väites, et auto ärandati maja eest.
Kuna uurimine tõestas, et tegemist oli kelmusega, määras Harju maakohus Valerile 6 kuud tingimisi vanglakaristust otsuse täitmise edasilükkamisega.
Pettusena näiv polnudki pettusOn ka juhtumeid, kus kindlustuskelmuses süüdistatav mõistetakse õigeks. 2011. aasta mais langetas riigikohus otsuse, millega tühistas Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsuse, mis oli tunnistanud Oleg P ja Oleg Si süüdi kindlustuskelmuses. Riigikohus mõistis Olegid õigeks. Neid süüdistati selles, et kindlustushüvitise saamise eesmärgil "mõjutasid nad tahtlikult kindlustusjuhtumi tekkimist". Riigikohus jõudis järeldusele, et kohus ei hinnanud ega arvestanud kõiki asjaolusid ning süü ei olnud tõestatud.
Loe lähemalt sellest, milliste juhtumitega on seltsid kokku puutunud, tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Millega ja miks paistab silma Tallinna Laste Turvakeskuse uus hoone Tondil, sellest räägivad maja autorid, Kontsept Arhitektuuribüroo arhitekt/partnerid Kaidi Põder ja Margo Koppel, büroo Sirkel & Mall arhitekt Marit Aripmann ja hoone tellinud Tallinna Linnavaraameti arhitekt Katre Jõgeva.