Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Seltsid avastasid pettusi pea 2 miljoni euro eest
Ainuüksi eelmisel aastal prooviti kindlustusandjaid petta kokku 1,88 miljoni euro suuruses summas, põhimõtteliselt tuleb see raha teiste kindlustajate taskust.
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits rääkis, et kindlustuskelmid võib suures plaanis jagada kaheks: juhukelm – tavaliselt seaduskuulekas, petab siis, kui selleks tekib juhus, ning paadunud kelm – ühiskondlikke reegleid mitteaustav, elatub kindlustuskelmustest või täiendab sellega oma sissetulekuid.
Kelmusskeemide avastamine on süsteemne töö, mis tugineb suurele kogemusele, rõhutas ERGO Kindlustuse ASi kindlustusdirektor Andres Konsap. "Seltsidel on olemas metoodika ja reeglid nende juhtumite avastamiseks," märkis ta.
Kuigi kelmid on väga leidlikud, avastatakse ja tõestatakse üha rohkem petuskeeme, kinnitas Konsap. "Klient teatas meile välismaal toimunud avariist – väidetavalt oli tema autole sisse sõidetud. Kuna meil on väga hea koostöö välisriikide partneritega, siis selgus ilma suurema vaevata, et klient oli joobes olles ise teist autot ramminud," tõi Konsap näite.
Näiteid elust
Tellis oma auto süütamise2009. aasta detsembris langetas Harju maakohus otsuse kindlustuskelmuse asjas. Liisitud auto Chrysler Grand Voyager (hind 170 000 krooni) omanik teatas auto ärandamisest ja pöördus kindlustusandja poole kahjunõudega. Juurdlus tegi kindlaks, et avaldaja Valeri leppis oma tuttava Stanislaviga kokku kindlustuskelmuse: Stanislav, olles saanud omanikult auto võtmed, sõitis sellega metsa ja pani põlema. Seejärel pöördus Valeri ERGO kindlustuse poole kahjunõudega, väites, et auto ärandati maja eest.
Kuna uurimine tõestas, et tegemist oli kelmusega, määras Harju maakohus Valerile 6 kuud tingimisi vanglakaristust otsuse täitmise edasilükkamisega.
Pettusena näiv polnudki pettusOn ka juhtumeid, kus kindlustuskelmuses süüdistatav mõistetakse õigeks. 2011. aasta mais langetas riigikohus otsuse, millega tühistas Harju maakohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsuse, mis oli tunnistanud Oleg P ja Oleg Si süüdi kindlustuskelmuses. Riigikohus mõistis Olegid õigeks. Neid süüdistati selles, et kindlustushüvitise saamise eesmärgil "mõjutasid nad tahtlikult kindlustusjuhtumi tekkimist". Riigikohus jõudis järeldusele, et kohus ei hinnanud ega arvestanud kõiki asjaolusid ning süü ei olnud tõestatud.
Loe lähemalt sellest, milliste juhtumitega on seltsid kokku puutunud, tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Enimloetud
Viimased uudised
Eksootika toob võlu ja valu. Kuidas mitte saada vastu pükse?
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Vaata rahalist arvestust. Mida ja kellele lubab aasta alguses toimunud maksuküüru kaotamine?
Vaata, kelle käes on jäme ots!
Konverentsid
Hetkel kuum
Poola on nüüd Baltikumi turu osa! Vaata, kuhu seal investeerida. Siin avaneb tulevik
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele