Ainuüksi eelmisel aastal prooviti kindlustusandjaid petta kokku 1,88 miljoni euro suuruses summas, põhimõtteliselt tuleb see raha teiste kindlustajate taskust.
Eesti Kindlustusseltside Liidu kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits rääkis, et kindlustuskelmid võib suures plaanis jagada kaheks: juhukelm – tavaliselt seaduskuulekas, petab siis, kui selleks tekib juhus, ning paadunud kelm – ühiskondlikke reegleid mitteaustav, elatub kindlustuskelmustest või täiendab sellega oma sissetulekuid.
Kelmusskeemide avastamine on süsteemne töö, mis tugineb suurele kogemusele, rõhutas ERGO Kindlustuse ASi kindlustusdirektor Andres Konsap. "Seltsidel on olemas metoodika ja reeglid nende juhtumite avastamiseks," märkis ta.
Kuigi kelmid on väga leidlikud, avastatakse ja tõestatakse üha rohkem petuskeeme, kinnitas Konsap. "Klient teatas meile välismaal toimunud avariist – väidetavalt oli tema autole sisse sõidetud. Kuna meil on väga hea koostöö välisriikide partneritega, siis selgus ilma suurema vaevata, et klient oli joobes olles ise teist autot ramminud," tõi Konsap näite.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele