Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas avatud turul elektritarbimist mõõta?
Elektriturul on kauplemisperioodiks üks tund. Igaks tunniks tekib elektribörsil nõudluse ja pakkumise järgi elektri hind. Seetõttu peab ka tarbitavaid elektrikoguseid mõõtma tunni kaupa, vahendab elektriblogi.
Võrguettevõtte Elektrilevi kauglugemise programmi juht Mait Rahi selgitab ettevõtte blogis, et elektritarbimise mõõtmine on võrguettevõtjate kohustus, kes hakkavad infot kliendi tarbitud kilo- või megavatt-tundide kohta edastama Eleringi hallatavasse sõltumatusse andmevahetusplatvormi. Sealt edasi liigub tarbimiskogus kliendi valitud elektrimüüjale, kes esitab selle alusel arve.
Võrguettevõtja ei tea kliendi valitud elektrimüüjat ega elektripaketti – näiteks kas klient on valinud fikseeritud hinna, mis iga kuu ega tund ei muutu, või jätnud hinna sõltuma börsist. Seetõttu peab võrguettevõtja tagama iga kliendi puhul elektrikogused tunni kaupa.
Tunnipõhise tarbimise arvestamiseks pakub seadusandja 2017. aastani kaks alternatiivi – kas täpne mõõtmine kaugloetava arvesti kaudu või kuu tarbimiskoguse arvestuslik jagamine tundide vahel tüüpkoormusgraafiku alusel. Viimane ei ole Eestis jalgratta leiutamine, vaid teisteski riikides avatud turule üleminekul levinud praktika.
Kuidas siis keerulise nimega tüüpkoormusgraafiku järgi tunnipõhise tarbimise arvestamine käib?
Aastas on kokku 8760 tundi, millest igaühele on omistatud kindel tegur. Selle teguri on Elektrilevi arvestanud klientide statistilise varasema tarbimise järgi. Tegur erineb kuude, nädalapäevade, kellaaegade ja riigipühade lõikes, mis kõik mõjutavad tarbimist.
Näiteks õhtustel tundidel on keskmine tarbimiskoormus ja seega ka tegur arvestusliku tunnikoguse määramiseks reeglina suurem, öötundidel väiksem. Kui klient teatab kuu näidu, jagataksegi tarbimiskogus selle kuu iga tunni vahel vastavalt määratud teguritele.
Kui kliendil on kahetariifne arvesti, arvestab ka tegur eraldi konkreetse kuu päeva- ja öötunde. Kõik võrguettevõtjad kooskõlastavad oma teeninduspiirkonna tüüpkoormusgraafiku konkurentsiametiga.
Joonisel on Elektrilevi kliendi tarbimiskoguse tunnipõhine jaotus 2013.aasta jaanuarikuu pühapäevadel. Graafikult on näha, et tarbimine on jaanuari pühapäevadel madalaim öösel (2.-7. tunnil ehk kell 1-7) ja suurim õhtuti (kl 17-22). Kui klient on teatanud kuu näiduks 200 kWh, siis 2013.aasta jaanuarikuu pühapäevade kl 18-19 tunni tarbimiseks arvutatakse 0,34 kWh.
Lõplik vabadus näiduteatamisest saabub Eestis aastaks 2017
Kirjeldatud tunnitarbimise arvestus kehtib kodu- ja väiksematele äriklientidele. Suurtele elektritarbijatele ehk valdavalt ettevõtetele, kelle tarbimine erineb tugevasti sõltuvalt äri spetsiifikast, on eriti oluline see, et elektrikogused iga tunni kohta saaksid mõõdetud täpselt tegeliku tarbimise alusel. Seetõttu näeb võrgueeskiri ette, et suuremad kui 63A peakaitsmega tarbimiskohad peavad kauglugemisel olema juba järgmise aasta algusest. Kõikidele klientidele Eestis paigaldatakse kaugloetavad arvestid aga 2017.aasta alguseks.
Hetkel kuum
Kaugloetav arvesti pakub lisaks avatud turul vajalikule tunnipõhisele mõõtmisele ja toimingute lihtsustamisele mitmeid muid hüvesid. Alates tülikast näiduteatamisest vabanemisest kuni selleni, et rikkest jõuab pingetu arvesti kaudu võrguettevõtjale kiiremini info, mis tähendab ka kiiremat elektrikatkestuse kõrvaldamist.
Eestis on kõik suuremad võrguettevõtjad kaugloetavate arvestite paigaldamisega alustanud. Elektrilevi võrgus olevast ligi 650 000 arvestist on täna kaugloetavad ligi 57 000, Imatra Elektri 24 000 arvestist on kauglugemisel 3100 ja VKG Elektrivõrkude ligi 37 000 arvestist on kaugloetavad 20 500.
Näitude kauglugemisele üleminek on mahukas projekt, mida pole üleöö teinud ükski riik. Näiteid ei pea otsima kaugelt – Soomes avanes elektriturg täielikult 1998. aastal ja kauglugemisele üleminek lõpeb alles järgmisest aastast.
Seega, kui meil on üleminekuks turu avanemisest 4 aastat, siis põhjanaabrite näitel räägime koguni 14 aastast. Nii nagu aga teistes riikides, ei jää ka Eestis elektrituru avanemine arvestite või elektritarbimise mõõtmise taha.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tallinna südalinnas asuv ajalooline ja suure potentsiaaliga kinnistu aadressil Maneeži tn 2/4 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Enimloetud
1
4
5
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
6
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Viimased uudised
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid ning mis sinna tuleb!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Vaata, mis toimub lukskorterite vallas.
Siin on terve ports juhiseid nii algajale, kui kogenenule.
2 olulist näitajat: graafikud kõnelevad 5 aasta trendide kohta selget keelt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele