13. jaanuar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ei ütleks, et see kerge oli. Aga muud võimalust ei olnud," ütleb Paal. Selleks hetkeks, mil Paal ehituse üle võttis, oli valminud neli korrust karkassi, üks korrus oli ehitamata, sisetöid ei olnud üldse tehtud.

Paal nimelt vahetas töökohta, suundudes tööle Skanskasse. Nova õppehoone ehitusjuhi vahetus tuli tema sõnul juhuslikult. "Ma liitusin kusagil keskel. Tulin Skanskasse tööle, küll mitte sellele objektile, aga asjad läksid vähe kiiremini. Läksin projektijuhile appi. Paraku ta soovis lahkuda," selgitas Paal.

Paal usub, et ta sai pihta arhitekti nägemusele ja et tulemus on see, mida talt oodati. Ning et kogu ehitus õnnestus.

Keeruline start

Ent õnnestumine ei tulnud niisama lihtsalt. Paal ütleb, et kõige suuremaks raskuseks osutuski informatsioon - sest ta nägi, mis oli tehtud. Ruttu oli vaja selgeks teha, kuhu ja millal peavad asjad jõudma, taustinformatsioon. "Pidin selle nädala-kahega selgeks tegema. Alates sellest, mil hange tehti - dokumendid, paberid. Ning ka jooksvalt üle võtma probleemid, tehtud asjad. Ja ettevalmistusaega eriti ei olnud," sõnas Paal.

Õnnestumine ei olnud lihtsalt õnnega pooleks. Asjad sujusid ja inimesed sobisid. Õnnestumist kinnitab ka tiitel - Aasta Ehitaja. Ehitusega konkureerisid muuhulgas paljukiidetud Tartu Ülikooli Narva kolledži uus õppehoone (Sven Rumm, YIT Ehitus AS) ja Nõlvaku lasteaed (Raivo Reineberg, Eventus Ehitus OÜ).

"Usun, et on," vastab Paal küsimuse peale, kas tiitel on tema jaoks suur tunnustus. Eestlaslikult tagasihoidlikult.

Ma küsin, mis teeb Paali jaoks Nova õppehoone eriliseks, ja tema vastus on järgnev: "See on uus maja. Kesklinnas. Ehituslikult on seal omad kriteeriumid. Tänapäeval ei ole nii, et neli seina püsti ja läheb - arhitektidel on omad lähenemised ja arvamused. Seda teostada ei pruugi olla kõige lihtsam. Eriti on hea siis teha, kui saad aru arhitekti mõttest, mida ta on mõelnud. Alati ei pruugi joonis enda jaoks kujutluspilti tekitada, mis tekkib arhitektile," loetleb ta.

Laitmatu töökultuur ja tiimitöö

Žürii nimetas Paali üheks plussiks - ja auhinna põhjuseks - meeskonnatööd ja laitmatut töökultuuri. "Aga teistmoodi tööd ei saagi teha. Kui sa teisi ei usalda, ei saa teistega rääkida või kokku leppida, siis ei valmigigi midagi. See võib ühe projekti raameis või mingil hetkel hakkama, aga pikema projekti raameis - mina ütlen, et nii ei saa teha," sõnas Paal. "Leping ei pane asju tööle. Meeskonnatöö paneb."

Ta usub kogemuse andmisesse, suhtlusesse. Et töötajad saaksid koos ja kiiremini asjaga edasi minna. Lisaks usaldamine, mõistmine.

Kaks objekti piinavad

"Mul on kaks objekti, millega ma ei ole lõpuni rahul. Aga ma olen võtnud alati sellise eesmärgi, et kui ma ehitan, siis ma ehitan kui mina, Keit Paal, enda nime all. Ma ei ütle, et ehitas see ettevõte. Ma julgen tunnistada, et olen selle-ja-selle objekti teinud," ütleb Paal. Kokku on ta olnud kahekümne objekti ehitaja.

Lemmikuid tal ei ole. Igas objektis on midagi head, kuid kaks objekti, mida Paal rahulikumateks ja meeldivamateks peab, on Viimsi lasteaed-algkool ja kunagine Veerenni ärikeskus.

Ehitusjuht peab suhtlema

Ehituses hindab Paal vaheldusrikkust. "Iga aasta on uus koht. Kõik hakkab ühtmoodi uuesti ja kordumist ei ole. Ja ka tellijad on erinevad, arhitektid, inimesed," loetleb Paal.

Teda motiveerib see, kui kõik ehitusel kõik sujub, läheb nii, nagu peab. See panebki ehitusel kõik käima ja see on ehitusel väga oluline. Ta ütleb, et väga raske on tööd teha sellega, kes ei suhtle ja on kinnised. "Nad võivad olla väga head spetsialistid. Aga see, et panna kogu seltskond ühte jalga astuma, ei ole nii kerge," kinnitab Paal. Nii ei saa. See toob kaasa aja- ja rahakulu.

"Proovin näiteid tuua. Kui mul on kolm inimest, igaühel antud ülesanne. Üks paneb tehnika paika, teine teeb eritöid -paneb ventilatsiooni, valgustust -, kolmas peab viimistlema. Nad peavad ju nii palju omavahel koostööd suutma teha, et keegi peab oskama juhtida ehk oskama hinnata, et millal mingi asi panna, et seda ära ei rikuta, mis tehakse ja mis on tehtud. Et see, mida juurde lisatakse, et seda ära ei rikuta. Et see oleks mõistliku aja jooksul tehtud," sõnas Paal. Paljud asjad on omavahel seotud ja suhtlus on ehitusel väga oluline. Ta on aru saanud, et suhtlus ongi ehitusjuhi üks kõige tähtsam tunnus. Ta naudib oma ametit.

"Tunnen end selles kui kala vees," ütleb ta.

Autor: Haldusuudised.ee