Kaalul on ELi 54 miljardi euro suuruse heitmekvootidega kauplemise süsteemi saatus, mis piirab enam kui 12 000 Euroopa ettevõtte heitmeid.
Keskkonnakomisjoni otsus on nõuandev suunis parlamendile, mis hääletaks seadusemuudatust ilmselt aprillis. Seejärel peavad selle heaks kiitma ka ELi liikmesriigid.
Ülepakkumise vähendamiseks on Euroopa Komisjoni eesmärk ajutiselt 900 miljoni tonni ulatuses heitmekvoote müügist kõrvaldada. Need kvoodid tuleksid oksjonile aastatel 2019-2020.
Komisjoni ettepanek ei lahenda ülepakkumise probleemi, kuna lükkab kvoodi müüki üksnes edasi, ütles Brüsseli Bruegeli mõttekoja analüütik Georg Zachmann.
EL käivitas heitmekvootidega kauplemise süsteemi 2005. aastal, et aidata täita 1997. aastal Kyotos võetud eesmärki vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid. Eeldati, et süsteem survestab firmasid investeerima heitmeid vähendavasse tehnoloogiasse – mida kõrgem kvoodi hind, seda suurem stiimul investeerida.
Majanduskriis Euroopas on aga tööstustoodangut vähendanud. See on ühtlasi vähendanud heitmeid ja tekitanud turul ülepakkumise. Kvoodi hind on alanenud 5 euro tasemele. Eile-täna on heitmekvoodi hind kõikunud 5,12-5,13 euro tasemel.
„Meie analüüs näitab, et kvoodi hind peaks olema 50 eurot, et mõju avaldada,“ ütles ajalehele Wall Street Journal rahvusvahelise energiaagentuuri IEA peaökonomist Fatih Birol.
Asjaolu, et Euroopa on nüüd söe tarbimiselt USAst mööda läinud, kerkides maailmas selle kõige enam heitmeid põhjustava fossiilse kütuse tarbimisel teisele kohale, on tõendus sellest, et Euroopa praegune poliitika heitmete piiramiseks ei tööta, ütles ta. "Ma loodan, et Euroopa Parlament ja teised institutsioonid Euroopas leiavad viisi, kuidas heitmekvoodi hinda tõsta nii, et see annaks reaalse signaali nii tarbijatele kui tootjatele fossiilsetele kütustele alternatiivide otsismiseks ."