4 nõuannet, kui leiad lõhkekeha

„Lõhkematerjali alla kuulub praktiliselt igasugune plahvatusohtlik materjal, kuid eelkõige peavad demineerijad silmas lõhkeainet, lahingumoona,“ ütles Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

Juba viiendata korda toimuv kampaania kestab kaks nädalat, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal. Päästeameti demineerijad hoiatavad, et iga lõhkekeha on loodud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks ja purustuste tekitamiseks, selle kodus hoidmine on eluohtlik.

Kuidas käituda, kui oled leidnud võimaliku plahvatusohtliku eseme või aine:

1. Kui oled leidnud plahvatusohtliku eseme, ära seda puutu. 

2. Hoiata läheduses viibivaid inimesi plahvatusohtliku eseme eest! Ära luba eset puudutada ka teistel.

3. Teata leiust kohe hädaabinumbril 112.

4. Mitte mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportida.

Pealtnäha kehvas seisus, roostes või sammaldunud miin on tavaliselt vägagi töökorras ja võib väiksemagi põrutuse korral plahvatada. Eriti ohtlik on lõhkekehade puudutamine, tõstmine või lahti monteerimine. Tulekahju tekkides plahvatavad need esemed kuumuse toimel, pannes ohtu nii lähedal olevad inimesed, kui ka tulekahju kustutama tulnud päästjad.

Päästeamet viis 2013. aastal läbi uuringu, mille järgi ei olnud  ligi pooled Eesti elanikest kursis, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise puhul neid ei karistata. Eesti seaduste järgi ei karistata inimesi, kes vabatahtlikult loovutavad enda valduses oleva lõhkematerjali olgu see lõhkeaine või lahingumoon, näiteks mürsud, miinid, granaadid.

Eelmisel aastal toimus päästeameti demineerimiskeskuse andmetel 8 plahvatust, milles sai viga 9 inimest. Kokku said demineerijad ainuüksi eelmisel aastal 1479 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 3569 erinevat lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega.