Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
4 nõuannet, kui leiad lõhkekeha
„Lõhkematerjali alla kuulub praktiliselt igasugune plahvatusohtlik materjal, kuid eelkõige peavad demineerijad silmas lõhkeainet, lahingumoona,“ ütles Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.
Juba viiendata korda toimuv kampaania kestab kaks nädalat, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal. Päästeameti demineerijad hoiatavad, et iga lõhkekeha on loodud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks ja purustuste tekitamiseks, selle kodus hoidmine on eluohtlik.
Kuidas käituda, kui oled leidnud võimaliku plahvatusohtliku eseme või aine:
1. Kui oled leidnud plahvatusohtliku eseme, ära seda puutu.
2. Hoiata läheduses viibivaid inimesi plahvatusohtliku eseme eest! Ära luba eset puudutada ka teistel.
3. Teata leiust kohe hädaabinumbril 112.
4. Mitte mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportida.
Pealtnäha kehvas seisus, roostes või sammaldunud miin on tavaliselt vägagi töökorras ja võib väiksemagi põrutuse korral plahvatada. Eriti ohtlik on lõhkekehade puudutamine, tõstmine või lahti monteerimine. Tulekahju tekkides plahvatavad need esemed kuumuse toimel, pannes ohtu nii lähedal olevad inimesed, kui ka tulekahju kustutama tulnud päästjad.
Päästeamet viis 2013. aastal läbi uuringu, mille järgi ei olnud ligi pooled Eesti elanikest kursis, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise puhul neid ei karistata. Eesti seaduste järgi ei karistata inimesi, kes vabatahtlikult loovutavad enda valduses oleva lõhkematerjali olgu see lõhkeaine või lahingumoon, näiteks mürsud, miinid, granaadid.
Eelmisel aastal toimus päästeameti demineerimiskeskuse andmetel 8 plahvatust, milles sai viga 9 inimest. Kokku said demineerijad ainuüksi eelmisel aastal 1479 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 3569 erinevat lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Viimased uudised
Eestis ei toimi nn as is ehk nähtud seisukorras kokkulepped
Suur kaart eestlaste arendustest Riias
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
“Tore, et nad sotside eelnõud toetavad”
Konverentsid
Hetkel kuum
Täiendatud! Merko Kodud OÜ kuine brutotasu langes kolmandiku võrra
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele