Autor: Juuli Laanemets • 3. veebruar 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

4 nõuannet, kui leiad lõhkekeha

Päästeameti kampaania „Teata lõhkematerjalist“ kutsub elanikke lõhkematerjali loovutama. Kui kellelgi on kodus lahingumoona või muud lõhkematerjali, siis tuleb sellest teatada hädaabinumbril 112, et demineerijad saaksid kohale tulla ja selle kahjutuks teha.

„Lõhkematerjali alla kuulub praktiliselt igasugune plahvatusohtlik materjal, kuid eelkõige peavad demineerijad silmas lõhkeainet, lahingumoona,“ ütles Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.

Juba viiendata korda toimuv kampaania kestab kaks nädalat, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal. Päästeameti demineerijad hoiatavad, et iga lõhkekeha on loodud sõjapidamise eesmärgil ning mõeldud tapmiseks ja purustuste tekitamiseks, selle kodus hoidmine on eluohtlik.

Kuidas käituda, kui oled leidnud võimaliku plahvatusohtliku eseme või aine:

1. Kui oled leidnud plahvatusohtliku eseme, ära seda puutu. 

2. Hoiata läheduses viibivaid inimesi plahvatusohtliku eseme eest! Ära luba eset puudutada ka teistel.

3. Teata leiust kohe hädaabinumbril 112.

4. Mitte mingil juhul ei tohi lõhkematerjali ise transportida.

Pealtnäha kehvas seisus, roostes või sammaldunud miin on tavaliselt vägagi töökorras ja võib väiksemagi põrutuse korral plahvatada. Eriti ohtlik on lõhkekehade puudutamine, tõstmine või lahti monteerimine. Tulekahju tekkides plahvatavad need esemed kuumuse toimel, pannes ohtu nii lähedal olevad inimesed, kui ka tulekahju kustutama tulnud päästjad.

Päästeamet viis 2013. aastal läbi uuringu, mille järgi ei olnud  ligi pooled Eesti elanikest kursis, et lõhkematerjali vabatahtliku loovutamise puhul neid ei karistata. Eesti seaduste järgi ei karistata inimesi, kes vabatahtlikult loovutavad enda valduses oleva lõhkematerjali olgu see lõhkeaine või lahingumoon, näiteks mürsud, miinid, granaadid.

Eelmisel aastal toimus päästeameti demineerimiskeskuse andmetel 8 plahvatust, milles sai viga 9 inimest. Kokku said demineerijad ainuüksi eelmisel aastal 1479 väljakutset, mille käigus tehti kahjutuks 3569 erinevat lõhkekeha, alustades käsigranaatidest ja lõpetades lennukipommidega.

Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Kinnisvarauudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Siim SultsonKinnisvarauudised.ee juhtTel: 53330 651
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 5123 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58361 474