Autor: Juuli Laanemets • 3. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaata, kuhu 5,9 miljardit jagatakse

Rahandusministeerium tutvustas valitsuses heaks kiidetud euroraha kasutamise strateegiat, nii partnerluslepet, kui struktuurifondide rakenduskava. 5,9 miljardi euro kasutamisega soovitakse tõsta tootlikkust ja tööhõivet.

Alanud Euroopa Liidu (EL) eelarveperioodil 2014-2020 on Eestil võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Sellest 4,3 miljardit eurot moodustab toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest - Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Ülejäänud osa moodustavad põllumajanduse otsetoetused (1,007 miljardit eurot) ning Euroopa Komisjoni tsentraalselt juhitavad fondid (näiteks Horisont 2020, Euroopa Ühendamise Rahastu jne). Joonis nähtav suurena siin:

Sellest 3,5 miljardit eurot on struktuuritoetusi, mis suunatakse kuue prioriteedi - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse.

Eurotoetuste kasutamisega tuleb kasvatada Eesti konkurentsivõimet ning täita eesmärke:

• Tõsta tootlikkust hõivatu kohta EL keskmisega võrreldes 2020.aastaks 80%ni (2012.a  vastav näitaja oli 68,7%)

• Tõsta tööhõive määra 20-64 aastaste seas 2020.aastaks 76%ni (2012.a vastav näitaja oli 71,7%).

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk ütles, et kui siiani on Eesti euroraha toel korda saanud suure osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud, siis nüüd on keskmes inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks ja tark majanduskasv. „34% toetustest investeerime inimestesse: haridusse, tööhõivesse, tervisesse ja sotsiaalsesse kaasatusse ning 30% teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse konkurentsivõime arendamisse,“ selgitas Sikk

Euroraha planeerimisse on kaasatud kõik ministeeriumid, 12 katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja teised eksperdid. Meetmete väljakujundamisse on kaasatud üle 200 partneri. Euroraha partnerluslepe ja rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjonile. Esimesed taotlusvoorud loodetakse avada 2014. aasta sügisel.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474