Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas lahkub ettevõttest. Juhatus jätkab neljaliikmelisena ja Agukase senised tööülesanded jagatakse juhatuse liikmete vahel ära.
Merko Ehituse kontserni kuuluva tütarettevõtte Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas kutsuda alates 7. märtsist ettevõtte juhatusest tagasi seni ehitusvaldkonna eest vastutanud juhatuse liikme Andres Agukase. Muudatus on osa ettevõtte juhtimisstruktuuri korrastamisest, kus tõhustatakse nii üldehitus- kui insenerehitusvaldkonna juhtimist. Agukas on otsustanud peale pikaajalist karjääri ettevõttest lahkuda.
Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab neljaliikmelisena: Tiit Roben (esimees), Jaan Mäe, Veljo Viitmann ja Alar Lagus. Robeni vastutusalaks saab lisaks ettevõtte üldjuhtimisele ka insenerehituse valdkonna juhtimine ning Mäe vastutusalaks lisaks elamuehituse ja kinnisvaravaldkonnale ka üldehitusvaldkonna juhtimine. Viitmann jätkab ehituse ettevalmistuse ning Lagus finantsvaldkonna juhtimist.
Ettevõtte teatab, et tulenevalt Agukase lahkumisest toimub muudatus ka kontserni kuuluva Merko Ehitus Eesti tütarettevõtete AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS nõukogu koosseisus. Agukase asemel määrati AS Merko Infra nõukogu esimeheks alates 7. märtsist Tiit Roben. Nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Tiit Roben (esimees), Veljo Viitmann ja Mihkel Mugur. Tallinna Teede ASi nõukogu jätkab peale Andres Agukase lahkumist kolmeliikmelisena: Tiit Roben (esimees), Alar Lagus ja Veljo Viitmann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tiit Roben on alates 2012. aasta jaanuarist olnud AS Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees ning aastatel 2008–2012 oli AS Merko Ehitus juhatuse esimees. Roben on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tööstus- ja tsiviilehituse erialal. Ta kuulub AS Merko Ehitus Eesti, OÜ Tähelinna Kinnisvara, OÜ Sõpruse Investeeringud, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Amistad Invest OÜ juhatusse ning Tallinna Teede AS, AS Merko Tartu, OÜ Unigate, OÜ Mineraal ning AS Gustaf nõukogusse. Roben kontrollib läbi ettevõtte Amistad Invest OÜ 1500 AS Merko Ehitus aktsiat.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?