Selle aasta esimese üheksa kuuga on e-riigihangete osakaal tõusnud 70 protsendini. Riigihangete seaduse järgi peavad hankijad alates 2013. aastast võimaldama pakkumuste ja taotluste esitamist vähemalt 50 protsendi ulatuses hankija eelarveaastal planeeritavate riigihangete rahalisest mahust.
„Kõrge e-hangete tase näitab, et valdavalt on hankijad olnud tublid. Seadusega ettenähtut ei ole siiski kõik hankijad saavutanud,“ selgitas rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Armin Lastovets. Seetõttu plaanib ministeerium sarnaselt möödunud aastaga kontrollida aasta lõpus seaduse täitmist. „Nende hankijatega, kes mingil põhjusel ei ole kohustust täitnud, võtame kindlasti eraldi ühendust,“ lisas Lastovets.
Ettevalmistamisel on uus riigihangete seadus, mis peaks jõustuma hiljemalt 2016. aasta aprillist ja seal on kirjas täielik üleminek e-hangetele. Seetõttu soovitab Lastovets juba praegu eelistada riigihanke läbiviimisel e-menetlust.
Endiselt on võimalik osaleda rahandusministeeriumi tasuta kasutajakoolitusel, mille kohta on rohkem infot e- riigihangete keskkonnas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.