Kas e-residentsus toob rohkem venelasi Eestisse kinnisvara ostma?

“Välismaalaste osakaal kokku on ligikaudu 15%. Kaldun arvama, et Vene ostjate osakaal on 5–7%,” ütles Möll.

Küsimusele, kui palju ostsid Arco Vara kaudu mullu Eestis kinnisvara Venemaa kodanikud, vastas Arco Vara juhatuse liige ja Eesti vahendusbüroode juht Maia Daljajev, et täpset arvu pole võimalik välja tuua, sest venekeelsed ostjad soetavad kinnisvara sageli mitte eraisikuna, vaid Eestis registreeritud ettevõtte nimele. “Oleme täheldanud ostuhuvi suurenemist Narvas, Narva-Jõesuus ja ümberkaudsetes asulates,” lisas ta.

Daljajevi sõnul tunnevad venekeelsed kliendid suurt huvi ka Tallinna kinnisvara vastu ning investeeringuna eelistatakse kvaliteetset kinnisvara. “Aga seoses rubla kursi tugeva langusega möödunud aastal on sealsed ostjad hakanud varasemast rohkem valima ega kiirusta enam ostuotsusega,” kommenteeris ta.

Vaadatakse mõisate poole. Daljajev tõi esile, et praegusel ajal on laias laastus kahte tüüpi Vene ostjaid: esiteks need, kes käivad nädalavahetusel Narvas toitu ostmas ja huvituvad enamasti sealse piirkonna kinnisvarast. Teine huvigrupp tutvub uute elamutega ja kuna Narvas ei ole uusi arendusi, huvitab jõukamat ostjaskonda Narva-Jõesuu mereäärne piirkond ja Tallinn.

“Väga põhjalikult uuritakse kinnisvara tulevikuväärtuse kohta – mis mõjutab konkreetses piirkonnas kinnisvara hinna muutumist. Seega on Eesti elukondlikusse kinnisvarasse investeerijatel kindlad ootused tootlikkusele ja likviidsusele,” selgitas Daljajev.

Ta lisas, et nende büroo on kokku puutunud mitme kliendiga, kes tunnevad huvi Eesti mõistes eriliste objektide vastu, milleks on erinevas seisukorras mõisad või kunagised tööstushooned.

Tema sõnul ei ole nende ostuhuviliste puhul oluline mitte see, kas objekti saaks tulevikus kallimalt ära müüa, vaid ostja soov on omapärane objekt väärikalt taastada või üles ehitada, midagi luua ja sellega ka endast märk maha jätta. “Sageli aga loobutakse sellistest ostudest, sest ümberehitamise reeglid ei võimalda muudatusi, mida ostuhuviline oleks teha soovinud,” tundis Daljajev kahetsust.

Vene ostja on tema sõnul iga aastaga teadlikumaks saanud ja tavapärane on olukord, kus enne ostuotsust küsitakse infot spetsialistide käest ning usaldusväärse tuttava soovitusel on nõuandes kõige suurem osakaal. “Uisapäisa, et lihtsalt midagi ära osta, ei tee Vene klient enam ühtegi ostu. Õnneks on meil valik piisavalt suur, et klient leiaks enda jaoks õige korteri, elamu, kinnistu või mõisa,” kommenteeris ta.

Tavapärane hulk huvilisi. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing möönis, et päringute kasvu Venemaalt ta mullu ei tähendanud. “Meie büroo klientide hulgas oli mullu ostjaid Venemaalt tavapäraselt – sõltuvalt kuust ja piirkonnast umbes kolm protsenti. Suvel Pärnus ja Kuressaares rohkem, Tallinnas ning Tartus vähem,” tõdes ta.

18. veebruaril toimub Äripäeva Kinnisvarakonverents 2015 , kus teiste seas räägib Aavo Kokk teemal "Kanada onu ja vene sõbra müüt" ehk milline on tegelikkus välismaiste investorite leidmisel ja kuhu liigub investorite raha lähiaastatel.