KV.EE Indeks on alates aasta algusest liikunud kitsas vahemikus 77,8 kuni 78,6 punkti.Pakkumishindade tõusu pidurdumise taga on eelkõige juba eelmisel aastal alguse saanud pakkumiste arvu suurenemine. Kui pakkumisi tuleb juurde, ei saa kinnisvaramüüjad hindu järjepanu tõsta.
Kinnisvarakooli analüütiku Tõnu Toomparki sõnul on konkurentsi suurenemine sundinud vanemate korterite müüjaid hinnaootuseid pisut allapoole korrigeerima. "See siiski ei tähenda, et vanemate korterite tehingute hinnad oleksid täna kukkumas. Pigem võime öelda, et müüjate ja ostjate ootused on teineteisele lähenenud ja tehingud toimuvad samal tasemel, kus aasta tagasi," kommenteeris Toompark.
Toompark lisas, et uute korterite turu konkurentsi tihenemine väljendub samuti hindade korrigeerimises ja sooduspakkumiste tegemises. Need hinnakorrektuurid tema sõnul siiski KV.EE indeksi muutust eriti ei mõjuta, sest arendajad mängivad soodustuse sageli välja algse pakkumishinna korrigeerimisena või ostule pealekauba antava hüvena. Seega jääb indeksi kujunemisel rolli mängiv algne korteri müügipakkumise hind hetkel veel korrigeerimata.
"Lähituleviku sõltuvadK V.EE indeksi muutused paljus uute korteriprojektide turule tulemisest. Kui projekte lisandub tempokalt, suureneb uute ehk kallimate korterite pakkumiste arv ja seega kasvab pakkumishindu kajastav KV.EE indeks," prognoosis Toompark.
Toomparki hinnangul on pikemas perspektiivis on kinnisvara tehinguhindu ja seeläbi pakkumishindu mõjutav oluline tegur Euroopa rahatrükk. "Rahatrüki eesmärk on tekitada inflatsiooni. Inflatsiooniootus on juba suunanud raha kinnisvarainvesteeringutesse. Samuti veab inflatsioon kui hinnataseme üldine tõus kinnisvara nominaalset väärtust ülespoole."