Eile teatas Euroopa Komisjon otsusest toetada Balti riikidesse kiire Euroopa raudtee ehitamist summas 540 miljonit eurot, millest osa plaanitakse kasutada ka trassile jäävate maade ostmiseks.
Veebruari lõpus esitasid kolm Balti riiki ühiselt Euroopa Komisjonile taotluse Rail Balticu kiire raudteeühenduse loomise projekti rahastamiseks, esmase taotluse kogumahuks oli 540 miljonit eurot. Eesti osa sellest on umbes 213 miljonit.
Euroopa Komisjon rahastab projekti kogumaksumusest 82 protsenti, mis vastab ka taotluses küsitule. Raha saab kasutama hakata alates 2016. aastast. 60% esialgsest rahastusest kulub raudtee ehitustöödeks, 40% on plaanitud ettevalmistavateks töödeks, nagu raudtee tehniline projekteerimine, terminalide lahenduste tellimine, trassile jäävate maade omandamine jms.
Tegemist on esmase rahastusega – raudtee ehituseks vajalikke toetussummasid taotletakse järgmiste rahastusperioodide käigus. Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks on hetkehinnangul üle 1,2 miljardi euro.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lätile eraldati Rail Balticu projektiks ca 291 miljonit, Leedule 28 miljonit ning Rail Baltic ühisettevõttele 7 miljonit eurot. Samuti on saanud positiivse otsuse eraldi esitatud Rail Balticu osaks olev raudteelõik Poolas (Sadowne - Bialystok lõik, 244 miljonit eurot koos kaasfinantseeringuga).
Kokku esitati liikmesriikide poolt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvooru Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ca 700 projekti, kogusummas ca 36 miljardit eurot. Kogu vooru peale pälvis rahastuse 276 projekti, kogumahus ca 13,1 miljardit eurot.
Autor: kinnisvarauudised. ee
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.