Eile teatas Euroopa Komisjon otsusest toetada Balti riikidesse kiire Euroopa raudtee ehitamist summas 540 miljonit eurot, millest osa plaanitakse  kasutada ka trassile jäävate maade ostmiseks. 
Veebruari lõpus esitasid kolm Balti riiki ühiselt Euroopa Komisjonile taotluse Rail Balticu kiire raudteeühenduse loomise projekti rahastamiseks, esmase taotluse kogumahuks oli 540 miljonit eurot. Eesti osa sellest on umbes 213 miljonit. 
Euroopa Komisjon rahastab projekti kogumaksumusest 82 protsenti, mis vastab ka taotluses küsitule. Raha saab kasutama hakata alates 2016. aastast. 60% esialgsest rahastusest kulub raudtee ehitustöödeks, 40% on plaanitud ettevalmistavateks töödeks, nagu raudtee tehniline projekteerimine, terminalide lahenduste tellimine, trassile jäävate maade omandamine jms.
Tegemist on esmase rahastusega – raudtee ehituseks vajalikke toetussummasid taotletakse järgmiste rahastusperioodide käigus. Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks on hetkehinnangul üle 1,2 miljardi euro.
Lätile eraldati Rail Balticu projektiks ca 291 miljonit, Leedule 28 miljonit ning Rail Baltic ühisettevõttele 7 miljonit eurot. Samuti on saanud positiivse otsuse eraldi esitatud Rail Balticu osaks olev raudteelõik Poolas (Sadowne - Bialystok lõik, 244 miljonit eurot koos kaasfinantseeringuga).
Kokku esitati liikmesriikide poolt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvooru Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ca 700 projekti, kogusummas ca 36 miljardit eurot. Kogu vooru peale pälvis rahastuse 276 projekti, kogumahus ca 13,1 miljardit eurot.
Autor: kinnisvarauudised. ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele