Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rail Baltic sai euroraha
Eile teatas Euroopa Komisjon otsusest toetada Balti riikidesse kiire Euroopa raudtee ehitamist summas 540 miljonit eurot, millest osa plaanitakse kasutada ka trassile jäävate maade ostmiseks.
Veebruari lõpus esitasid kolm Balti riiki ühiselt Euroopa Komisjonile taotluse Rail Balticu kiire raudteeühenduse loomise projekti rahastamiseks, esmase taotluse kogumahuks oli 540 miljonit eurot. Eesti osa sellest on umbes 213 miljonit.
Euroopa Komisjon rahastab projekti kogumaksumusest 82 protsenti, mis vastab ka taotluses küsitule. Raha saab kasutama hakata alates 2016. aastast. 60% esialgsest rahastusest kulub raudtee ehitustöödeks, 40% on plaanitud ettevalmistavateks töödeks, nagu raudtee tehniline projekteerimine, terminalide lahenduste tellimine, trassile jäävate maade omandamine jms.
Tegemist on esmase rahastusega – raudtee ehituseks vajalikke toetussummasid taotletakse järgmiste rahastusperioodide käigus. Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks on hetkehinnangul üle 1,2 miljardi euro.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lätile eraldati Rail Balticu projektiks ca 291 miljonit, Leedule 28 miljonit ning Rail Baltic ühisettevõttele 7 miljonit eurot. Samuti on saanud positiivse otsuse eraldi esitatud Rail Balticu osaks olev raudteelõik Poolas (Sadowne - Bialystok lõik, 244 miljonit eurot koos kaasfinantseeringuga).
Kokku esitati liikmesriikide poolt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) taotlusvooru Euroopa Liidu liikmesriikide poolt ca 700 projekti, kogusummas ca 36 miljardit eurot. Kogu vooru peale pälvis rahastuse 276 projekti, kogumahus ca 13,1 miljardit eurot.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.