Autor: Eva Kiisler • 18. september 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas kindlustuskahju hüvitatakse käibemaksuga või ilma?

Kindlustusseltside liidu jurist Jüri Aava rääkis tänasel Äripäeva Kindlustuskonverentsil 2015, mida tuleb kindlustusjuhtumite puhul silmas pidada seoses käibemaksuga.

Aava sõnul kerkis kindlustuskahjude hüvitamisel käibemaksu probleem 2010. aastal. 2009. aasta lõpus leidis Tallinna ringkonnakohus, et kui hävinud või kahjustatud objekti remondi tellib kannatanu ise, siis on tal õigus sisendkäibemaksu maha arvamiseks.

“Kindlustusandjad järeldasid sellest, et käibemaks ei ole kahju osa ning kuna kannatanul on üldjuriidilistest põhimõtetest tulenev kohustus kahju vähendada, võib kindlustusandja käibemaksukohuslasest isikule kahju hüvitada ilma käibemaksuta,” rääkis Aava. 

Kahju hüvitamise eesmärk on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud kui kahju poleks tekkinud. Asja kahjustamise korral hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekkimise tagajärjel. Kahjuhüvitist vähendatakse, kui kannatanu jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud ja isikult võis seda toimingut mõistlikult oodata.

Vabatahtliku kindlustuse puhul tuleb kahju hüvitada koos käibemaksuga, kui kannatanu on füüsiline isik või juriidiline isik, kes pole käibemaksukohuslane. Ilma käibemaksuta võib hüvitamine tulla kõne alla üksnes käibemaksukohuslasest kannatanu puhul.

“Et probleeme käibemaksuga vähendada, tuleb juba lepingu sõlmimisel kokku leppida, kas kahju hüvitatakse koos käibemaksuta või ilma. See peaks ka poliisil kirjas olema,” andis Aava nõu. “Ei ole piisav, kui ilma käibemaksuta hüvitamine on peidetud kindlustusandja üldtingimustesse, käibemaksukohuslasel ikkagi õigus nõuda kahju hüvitamist koos käibemaksuga.”

Ta tõi näiteks 2012. aastal vastu võetud Riigikohtu otsuse, mis käsitles põlenud hoonet. “Kindlustusjuhtumi toimumise korral peaks kehtima eeldus, et kindlustusvõtja taastab hävinud ehitise. Taastamistööde puhul tuleb tasuda käibemaks,” tsiteeris Aava otsust.

“Siiski jättis Riigikohus sellesse ühe augu,” sõnas Aava. Nimelt, kui kannatanu ei asu oma vara mõistliku aja jooksul taastama, siis võib kindlustusandja esitada tagasinõude alusetu rikastumise sätete alusel.

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Siim SultsonReporter-toimetaja Tel: 53 330 651
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474