• 28.03.16, 12:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti inimese jõukus põhineb tema kodu väärtusel

Eesti Pank viis 2013. aastal koostöös statistikaametiga läbi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu. Uuringu tulemuste põhjal on Eesti leibkondadel teiste euroala riikidega võrreldes suhteliselt vähe vara.
Eesti inimese kena kodu
  • Eesti inimese kena kodu Foto: Meeli Küttim
Leibkondade küsitlusega koguti andmeid perede varade, kohustuste, sissetulekute ja tarbimise kohta. Euroala riikide seas on Eesti netovarade (leibkonna varade väärtus miinus kohustuste summa) mediaanväärtusepoolest Saksamaa ja Slovakkia järel viimasel kohal(Uuringu tulemusi ei ole veel avaldatud Läti ja Leedu kohta). Mediaanväärtus on keskmine näitaja, millest pooltel leibkondadel on rohkem ja pooltel vähem varasid. Eesti leibkondade netovara mediaanväärtus oli 2013. aastal 43 600 eurot.
Nii Eestis kui ka teistes riikides on netovarad leibkonniti ebavõrdsemalt jaotunud kui sissetulekud. Eesti netovarade jaotuse Gini koefitsient ehk ebavõrdsuse mõõdik on euroala riikide seas üks kõrgemaid.  Mida kõrgem on koefitsient, seda suuremat ebavõrdsust see väljendab.Koefitsient on Eestist kõrgem vaid Saksamaal, Austrias ja Küprosel. Varade ebavõrdsuse üks võimalik põhjus Eestis on kinnisvarahindade suured piirkondlikud erinevused.
Eesti leibkondade kõige väärtuslikum vara on nende peamine elukoht
Võrreldes euroala riikide keskmisega (60%) on koduomanike osakaal Eestis suurem (77%). Peamise elukoha väärtus moodustab keskeltläbi poole kõigist leibkondade varadest. See tähendab, et leibkondade jõukus sõltub suuresti nende kodu väärtusest.
Laenudest moodustavad Eestis lõviosa kinnisvaralaenud ning neist omakorda on suurima tähtsusega kodulaenud, mille osakaal kogu laenukoormuses on 85%. Eesti leibkondade laenukoormus on euroala keskmisest väiksem (Eestis on laenu võtnud 37% majapidamistest, euroalal 44%). Laenukoormuse võrdlemisel tuleb aga arvestada, et selle optimaalne tase sõltub sissetulekust ning teistes euroala riikides on valdavalt suuremad sissetulekud kui Eestis. Võrreldes sama sissetulekutasemega riikidega on Eesti leibkondade laenukoormus siiski suhteliselt suur.
Eesti puhul võib esile tõsta ka selle, et enamjaolt on laenud noorematel leibkondadel ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks on vanemate leibkondade seas palju selliseid inimesi, kes omandasid eluaseme tänu erastamisele ega pidanud seda laenuga ostma. Teiseks kujunes eluasemelaenuturg Eestis välja alles suhteliselt hiljuti, 2000. aastate alguses.
Leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut korraldatakse euroala riikides iga kolme aasta tagant. See on kõiki euroala riike hõlmav ulatuslik uuring, mis võimaldab võrrelda riikide leibkondade finantsseisu.Eestis viidi uuring läbi 2013. aastal ja selle jaoks küsitleti 2220 leibkonda. Järgmine leibkondade küsitlus viiakse Eestis läbi 2017. aastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 12:25
Dubai kinnisvara turg peibutab endiselt investoreid
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.

Hetkel kuum

Raha tahab tuulutamist, see paneb rattad käima.
Uudised
  • 31.01.25, 13:20
Arendajate 4 kvartali käibemiljonäride TOP: miljoniklubi kasvas
Numbrid on kõnekad ja võrdluspilt suisa paradoksaalselt reljeefne
Arco Vara juhatuse liige Kristina Mustonen osutab investorite huvi kasvamise võimalusele.
Uudised
  • 05.02.25, 06:00
Riigiarhitekt, arendajatel ja arhitektidel on Sulle kindlad soovitused
SUUR LUGU. Karm kriitika ja 3 konkreetset ning õpetlikku soovitust turuosalistelt
Selgus uute kodude müügi pingerida
Uudised
  • 05.02.25, 09:26
Selgus uute kodude müügi pingerida
Bigbank peaökonomist Raul Eamets.
Uudised
  • 31.01.25, 11:22
Rõõmustage - intresside langetus tuleb kiirem
1,7%-1,8% tase ei ole enam kaugel.
Uut arendada on ikka tore - valmides see särab ja läigib. Kuid kõik möödub. Arendaja, kas oled valmis ka hoone otstarvet muutma? Kas selle võimaluse sinna sisse üldse planeerisid?
Uudised
  • 29.01.25, 06:00
Valmistu muutma hoone otstarvet või hääbu - ärikinnisvara saab uue näo
SUUR LUGU. Ärikinnisvaraturg vahetab hoogsalt käiku. Investor hoia silmad lahti
Jüri Tehnopargis asuv Capitalica Depot36 ärihoone valmis viis aastat tagasi.
Uudised
  • 05.02.25, 10:30
1Partner hakkab haldama Leedu kinnisvarafondi vara
P113 tervisemaja projekteeris arhitektuuribüroo PLUSS (Foto: Hepsor).
Uudised
  • 30.01.25, 14:41
Hepsori tervisemaja üüripinadest on vaba veel 20%
Hoone pea 4000 ruudust on väljaüüritud 80%. Vaata galeriid
Dubai kinnisvara turg peibutab endiselt investoreid
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 12:25
Dubai kinnisvara turg peibutab endiselt investoreid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele