• 03.08.16, 10:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põllumaa on endiselt hinnas

Juuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud, kirjutab Domus Kinnisvara kutseline hindaja ettevõtte ajaveebis.
Põllumaa on endiselt hinnas
  • Foto: Erik Prozes
Maa-ameti artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.
Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal. Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.
Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda. Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).
Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.
Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.05.26, 09:58
AI ei muuda kinnisvarasektorit futuristlike robotitega, vaid paneb hooned enda ajalugu mäletama
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.

Hetkel kuum

Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde laseb maksuküüru kaotamise kiidetud mõjust õhu välja.
Uudised
  • 20.05.26, 13:00
Vaheda aususega. Julia Linde: Uusarenduse „uus“ ei ole enam iseseisev müügiargument
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Ingvar Allekand (vasakul) Äripäeva kinnisvarakonverentsil moderaatori, Aigar Vaigu küsimustele vastamas.
Saated
  • 15.05.26, 08:30
Maaklerid panid paika eestlaste suvekodude hinnapiiri: otsitakse kuni 130 000 euroni
Sarikapeolised hoos.
Uudised
  • 15.05.26, 12:15
Galerii: Scandium võttis Mustamäe megaarenduse 15-miljoniliselt hoonelt sarikapärja
Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd näeb Tallinna kikilipsukujus potentsiaalset trumpi ja edulugu.
Uudised
  • 15.05.26, 06:00
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Esimeses etapis valmis Marienholmi poolsaarel viis hoonet kokku 50 korteriga.
Uudised
  • 19.05.26, 11:40
Nooditabaja: Scandium käivitab Marienholmi uue etapi. Vaata, mis sinna tuleb!
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Kasvuruumi on ees küll ja veel.
Uudised
  • 18.05.26, 06:15
Summuse rahaveski kogub pöördeid: I kvartal lisas müügitulu ja puhaskasumit
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Merko Ehitus rajab ligi 7 miljoni euro eest Krulli kvartalisse sündmuskeskuse.
Börsiuudised
  • 15.05.26, 09:49
Merko rajab Krulli kvartalisse 2100-ruuduse sündmuskeskuse
Et kivi kätte saada, tuleb kaevumeistril kõigepealt rakked august välja tirida. 20 aastat tegutsenud Strongest Arendus OÜ kaevumeistrid tunnevad valdkonna kõiki nüansse.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele