• 29.11.16, 07:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Brave Capital avas Maardus kaubanduskeskuse

Sel neljapäeval avas Brave Capital Maardu linna esimese kaasaaegse kaubandus- ja vabaajakeskuse, kus on 5 900 ruutmeetrit äripinda ja ankurüürnikuks Selver.
Maardus asuva Pärli keskuse juht Julia Loginova kõnet pidamas. Taamal Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk.
  • Maardus asuva Pärli keskuse juht Julia Loginova kõnet pidamas. Taamal Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk.
  • Foto: Brave Capital
“Oleme sellel aastal tegelenud põhiliselt oma suurte projektide arendustegevusega, mille hulka kuulub ka Pärli Keskus. Juba Pärli Keskuse kinnistu soetamise hetkel oli meil plaanis olemasolev hoone rekonstrueerida ja rajada sinna korralik kaubanduskeskus,” rääkis Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk keskuse avamisel. “Nüüd, kuus aastat hiljem, oleme oma tolleaegse idee reaalsuseks teinud.”
Pärli Keskus omab ligikaudu 7000 m2 kaubanduspinda kahel maapealesel korrusel ja soklikorrusel ning 120 parkimiskohta kaubandus- ja vabaajakeskuse ees asuvas paklas. Pärli Keskuse tööd juhib Julia Loginova Brave Capitalist.
Brave Capitali investeeringute maht Pärli Keskuse projekti ületas viit miljonit eurot. Peale Selveri on keskuse üürnikeks Swedbank, Apotheka, Hesburger, Caramira loomapood, Eesti Optik jt. Selver kasutab 1500 ruutmeetrit. Keskusesse on oodata ka vähemalt ühte kiirmoe ketti, lubas Kuusk.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Pärli Keskuse teostust juhtis Brave Capitali arendusosakond, projekteeris Acto Consult ja ehitas Ramm Ehitus. Arendaja rollis oli Brave Capitali kontserni kuuluv Barensholm OÜ.
Brave Capital sai ehitusloa Maardus aadressil Nurga 3 asuva 2004. aastal rajatud kaubanduskeskuse laiendamiseks tänavu veebruaris. Otse Pärli Keskuse hoone vastas paikneb 1990ndate lõpus ehitatud teine kaubanduskeskus Araxese alkoholipoega. Seda hoonet ei ole uuendatud.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele