Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõuanded: kas kodu osta või üürida?
Kodu ostmine on enamasti inimese elu kõige suurem rahaline tehing. Seetõttu ei tohiks sellesse pealiskaudselt suhtuda. Uue kodu otsingutega alustamisel võiks kõige esimese asjana enda jaoks läbi mõelda, kas uus kodu osta või hoopis võtta üürile.
Ei saa öelda, et plaanides kodu osta või üürida, on üks valikutest teisest alati parem. Kodu omamisel on ühed eelised, üürimisel teised. Järgnevalt käsitleme tegureid, mida kodu ostmise või üürilevõtmise juures kaaluda.
Piirkonnas elamise aeg
Kolides teie linna õppima või ajutiselt tööle, on tõenäoliselt mõistlikum kodu ostmise asemel üürile võtta. Kinnisvaratehingu kulud ehk notaritasud, riigilõivud, maakleritasud ja loomulikult ajakulu on tavatehingu puhul sedavõrd suured, et enamasti ei tasu kodu ostmine vaid aastaks-paariks end finantsmajanduslikult ära. Otsestele kinnisvara ostukuludele lisanduvad sageli ka kulutused kolimisele ning sisustusele.
Koduostu tasub planeerida, kui piirkonnas kavatsetakse elada viis või rohkem aastat. Lühema aja puhul tasub pigem eelistada üürimist.
Perekonnaseis ja elukaar
Kodu ostmise oluline kriteerium on selle suurus. Kui perekonna suurus on muutumas – kedagi on juurde tulemas või hoopis lahkumas, tasub põhjalikult kaaluda, kas on mõttekas osta näiteks ühetoalist korterit teadmisega, et pere peatselt suureneb ning see tähendab vähemalt ühe lisatoa vajadust.
Töökoht, tarbitavad teenused
Töökoha asukohal ja igapäevases elus tarbitavatel teenustel on koduostu või üürimise valiku juures samuti oma roll. Kodu ei peaks asuma töökohast liiga kaugel. Vastasel korral kulub rohkelt aega, raha ja energiat kodu ning töökoha vahet sõitmisele.
Rahaline seis
Veel kord tasub mainida, et kodu ost on enamasti inimese kõige suurem ost kogu elu jooksul. Kui raha ei ole ja laenuvõimekust samuti mitte, on otsuse tegemine lihtne – kodu osta ei saa, see tuleb üürida. Loodetavasti üürimise jaoks sissetulekust ikka piisab.
Hetkel kuum
Oma on oma
Omanik olla on hea ja kindel tunne. Vähemasti nii kaua, kui omanik ei jää võlgu ühistule ega pangale, ei ähvarda teda kodust ilmajäämine. Eesti üüriturg aga paraku sellist kindlust ei paku. Eesti üürileandjad muutuvad küll järjest professionaalsemaks ja üürilepingud aina pikemaks, kuid ükski üürileandja ei anna sajaprotsendilist kindlustunnet, et inimene saab ühes korteris aastakümneid üürnikuna elada.
Üürikorter tagab liikumisvabaduse
Tavaliselt sõlmitakse Eestis üürilepingud aastaks või tähtajatult. Nii on üürikorteri vaieldamatu eelis selles, et üürilepingu lõppemisel on lihtne võimalus üks eluase jätta ja kolida sobivamale – olgu selleks kas väiksem või suurem, kallim või odavam pind.
Majanduslikud põhjendused
Sageli korratakse tüütuseni mantrat, et kinnisvara väärtuse panevad paika kolm tegurit – asukoht, asukoht ja asukoht. Eluaseme soetamise puhul on otsuse määravaks teguriks enamasti hind, olgu selleks siis ostuhind või üürihind.
Enamasti ei valitse turul tasakaalu. See tähendab, et ühel ajamomendil on finantsmajanduslikult mõistlikum kinnisvara osta, teisel kasulikum üürida.
Kodu ost kui säästmine
Tihtipeale soovitakse koduostu vaadelda kui investeeringut. Pigem on kodu ostmine ikkagi tarbimiskulu, kuid sel on siiski juures väike säästmise moment. Laenumakseid tehes tagastab koduostja igakuiselt väikese osa laenu põhiosast ehk ostab samm-sammult oma eluaset välja. Laenu tagasimaksmise järel on koduostja laenuvaba kinnisvara omanik.
Maksusoodustused
Riik pakub praegu maamaksu, eluasemelaenu intresside ja eluaseme müügiga seonduvaid maksusoodustusi just kinnisvaraomanikele, mitte üürnikele.
Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „
NÕUANDED KODUOSTJALE",
mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
1
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
5
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Tallinnas on nüüd olemas ka planeeringu menetlemise kiirtee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele