Käibemaksu lisamisel kinnisvara ostu-müügi summale ja sisendkäibemaksu tagasisaamisel kujuneb määravaks vabatahtliku maksustamise teade, mis võib meenuda alles tänu notari meeldetuletusele.

- Teatud juhtudel ei saa ostja kinnisvaralt sisendkäibemaksu tagasi küsida.
- Foto: Pixabay
Kinnisasja käive tekib sageli mitu päeva hiljem, kui osapooled notari juures ostu-müügilepingu sõlmisid. Kui ostja maksab raha notari deposiitkontole, ei saa seda lugeda veel raha laekumiseks müüjale. Ja kui pooled lepivad kokku, et müüdava vara võtmed antakse üle alles pärast raha laekumist, võib vabalt juhtuda, et notar kannab oma kontolt raha müüjale üle hiljem ja seega tekib ka kauba käive sellevõrra hiljem.
Käibemaksuseaduses § 16 lg 3 p 2 sätestatud regulatsiooni kohaselt toob vabatahtlikust maksustamisest teavitamata jätmine ostjale kaasa sisendkäibemaksu mahaarvamise keelu. Praktikas tähendab see seda, et kui maksumaksja lisab maksuvaba kinnistu müügile vabatahtlikult käibemaksu ega informeeri sellest õigeaegselt maksuhaldurit, tuleb tal müügikäibemaks riigile ikka tasuda, aga ostjal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
Nii saab riik müüja käest käibemaksu, kuid ostjale seda ei tagastata. Seadus ei täpsusta samas, mitu minutit enne allkirjade panekut ja mis moodi peab maksuhaldurile teate saatma. Tähtis on vaid, et see oleks tehtud kirjalikult.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.