Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nõuanne: millal eluasemelaenu intressimäära fikseerida?
Laenuvõtjal on mõistlik kaaluda intressimäära fikseerimist eelkõige laenulepingut sõlmides ja tagasimaksetega alustades, kui intressimäär mõjutab laenumakse kogusummat rohkem.
Pealegi on laenuperioodi alguses laenu tagastamine sageli raskem kui hilisematel aastatel, mil inflatsioon ja loodetavasti ka sissetulekute suurenemine on aidanud laenu teenindamist hõlbustada.
Laenu intressimäär tasub fikseerida ka juhul, kui laenaja usub, et fikseeringu perioodil võib baasintressimäär tõusta. Siin peab laenuvõtja muidugi teadma, et pankuridki teevad prognoose. Selles mängus absoluutseks võitjaks jääda on pigem õnnelik juhus kui reegel.
Enamasti ei tasu intressimäära fikseerida olukorras, kus laenumakse ei ole laenuvõtja jaoks koormav ja makse suuruse püsimise kindlus ei ole ka väga oluline. Enamasti on muutuv intressimäär ikkagi fikseeritud intressimääraast madalam, st muutuva intressi puhul on pikema perioodi summaarne intressikulu laenuvõtja jaoks väiksem.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intressimäära fikseerimist ei tasu ette võtta ka siis, kui laenuvõtja plaanib koduvahetust ehk olemasoleva eluasemelaenu ennetähtaegset lõpetamist. Fikseeritud intressimääraga eluasemelaenu lepingu lõpetamine on oluliselt kallim kui muutuva intressimääraga laenulepingu lõpetamine.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.