Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nurga: mõned kohad logisevad kõvasti
Kui tuleohutuse enesekontrolli kohustuslastega võib üsna rahul olla, siis ülejäänud ettevõtted peaksid kõvasti suurendama nii oma tuleohutuse alast teadlikkust kui ka hoolsust, leiab Antifire Tuleohutuslahendused OÜ juhatuse liige Andrus Nurga.
Tuleohutuskonverentsil 2017 Maakri tn kõrghoone jt objektide tuleohutussüsteeme tutvustav Nurga rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.
Hästi on, et enesekontrolliaruande kohustuslased viivad läbi iga-aastasi koolitusi ja õppusi.
Halvasti on aga see, et need ettevõtted, mida inspektorid ei kontrolli ja mis ei pea aruandeid esitama, ei ole tuleohutuse seisukohalt „korras“, Tuleohutuse seaduses on kirjas, et asutuse juht vastutab, aga ettevõttes on näiteks vaatlused tegemata, tuleohutuskorralduse kohta puudub dokumentatsioon, üürniku ja hoone omaniku vahel ei ole täpselt fikseeritud nende vastutusala ja tuleb ette olukordi, kus üürnik peaks hakkama hoone puudusi kõrvaldama.
Võib välja tuua, et halvasti on praegu ka see, et ehitustööde vastavust tuleohutusnõuetele ei kontrollita ehitamise ajal. Kui veel kasutusloata hoone omanik on iseseisvalt ehitanud kõik valmis, tuleb tuleohutusauditi raames sageli välja puudusi, mis nõuavad täiendavat ehitustööd. Seda saaks aga vältida, kui kontrollitaks juba ehitustööde ajal.
Sama lugu on ka ehitustööde dokumenteerimisega. Tuleohutusauditi koostaja peab tõendama ja ka kinnitama, et konstruktsioonid on sellised, nagu klient ütleb. Seda ei saa aga teha ainult kliendi sõnadele toetudes. Kui ehitustööde kohta puuduvad dokumendid ja ei ole ka ka tööde käigus tehtud fotosid, tuleb hakata hoone konstruktsioone avama. Kui hoones, näiteks kortermajas, on selleks ajaks tegelikult juba kasutajad sees, ei taha keegi, et tema elutoa seina tehakse tuletõkkematerjalide loetelu koostamiseks avausi. Pealegi on see kõik täiendav töö, mida saab vältida.
Muret teeb, et klientidele „määritakse pähe“ teenuseid, mida neil ei ole vaja. Näiteks räägitakse vastutavate isikute koolitusel, kus osalevad kooli haldusjuhid, ülipõhjalikult tööstushoonest ja sprinklersüsteemist. On olnud, et räägitakse ka 1 kg kustuti hooldusest, kuigi tegelikult oleks mõistlikum osta hoopis uus kustuti.
Rohkem võiks tegeleda klientide teadlikkuse tõstmisega teenusepakkujate kvalifikatsiooni kui ka ehitustöödele esitatavate nõuete valdkonnas. See aitab vältida tuleohutusauditi jaoks vajalike dokumentide küsimatajätmist ning lihtsalt odavaima üldehitaja valimist.
Rohkem võiks olla ka objektipõhist lähenemist, mille puhul klient saab talle vajalikku teenust.
Lihtsate väikebüroo laadi hoonete tuleohutuspaigaldised on rahuldaval tasemel. Suuremates ja keerulisemates hoonetes ei nähta tihtipeale tervikpilti, mistõttu on tuleohutuspaigaldiste omavaheline integratsioon on puudulik. Iga paigaldaja teeb midagi oma töölõigus, kuid terviktulemus jääb siiski lahjaks. Liiga kergekäeliselt kasutatakse paigaldiste keerulisemates osades tavalisi suitsu- ja temperatuuriandureid, mille tulekahju tuvastamise kiirus ning efektiivsus ei vasta riskile. Õigeid ja tõhusamaid andureid ei oska tellijad küsida ega inspektorid ning järelvalve nõuda.
Asendamatud andurid raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks aatriumitesse, liftišahtidesse ja mujale, on aspiratsiooniandurid (neid andureid saab vaadata SIIT). Euroopas moodustavad aspiratsiooniandurid tänapäeval umbes 10% kõikidest suitsuanduritest. Eestis jääb nende osakaal alla 1%.
Et suuremad hooned muutuksid ohutumaks, tuleb alustada paremast ja professionaalsemast projekteerimisest. Paigaldustööde käigus tuleb pidada ranget järelvalvet, et paigaldajad omavoliliselt lahendusi ei lahjendaks.
Arvamus ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras, mis keskendus tuleohutusele (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Hetkel kuum
Enimloetud
5
Tallinna linnahall käib ruumilahenduselt paljudest sündmuspaikadest kaarega üle
Viimased uudised
Saa teada 3 olulist nippi ning lisaks ports juhiseid ja nõuandeid
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele