Nurga: mõned kohad logisevad kõvasti

Tuleohutuskonverentsil 2017 Maakri tn kõrghoone jt objektide tuleohutussüsteeme tutvustav Nurga rääkis konverentsieelses lühiintervjuus kinnisvarauudised.ee-le, kuidas ta hindab praegust olukorda hoonete tuleohutusega ja millega tuleks senisest oluliselt rohkem tegelda.

Hästi on, et enesekontrolliaruande kohustuslased viivad läbi iga-aastasi koolitusi ja õppusi.

Halvasti on aga see, et need ettevõtted, mida inspektorid ei kontrolli ja mis ei pea aruandeid esitama, ei ole tuleohutuse seisukohalt „korras“, Tuleohutuse seaduses on kirjas, et asutuse juht vastutab, aga ettevõttes on näiteks vaatlused tegemata, tuleohutuskorralduse kohta puudub dokumentatsioon, üürniku ja hoone omaniku vahel ei ole täpselt fikseeritud nende vastutusala ja tuleb ette olukordi, kus üürnik peaks hakkama hoone puudusi kõrvaldama.

Võib välja tuua, et halvasti on praegu ka see, et ehitustööde vastavust tuleohutusnõuetele ei kontrollita ehitamise ajal. Kui veel kasutusloata hoone omanik on iseseisvalt ehitanud kõik valmis, tuleb tuleohutusauditi raames sageli välja puudusi, mis nõuavad täiendavat ehitustööd. Seda saaks aga vältida, kui kontrollitaks juba ehitustööde ajal.

Sama lugu on ka ehitustööde dokumenteerimisega. Tuleohutusauditi koostaja peab tõendama ja ka kinnitama, et konstruktsioonid on sellised, nagu klient ütleb. Seda ei saa aga teha ainult kliendi sõnadele toetudes. Kui ehitustööde kohta puuduvad dokumendid ja ei ole ka ka tööde käigus tehtud fotosid, tuleb hakata hoone konstruktsioone avama. Kui hoones, näiteks kortermajas, on selleks ajaks tegelikult juba kasutajad sees, ei taha keegi, et tema elutoa seina tehakse tuletõkkematerjalide loetelu koostamiseks avausi. Pealegi on see kõik täiendav töö, mida saab vältida.

Muret teeb, et klientidele „määritakse pähe“ teenuseid, mida neil ei ole vaja. Näiteks räägitakse vastutavate isikute koolitusel, kus osalevad kooli haldusjuhid, ülipõhjalikult tööstushoonest ja sprinklersüsteemist. On olnud, et räägitakse ka 1 kg kustuti hooldusest, kuigi tegelikult oleks mõistlikum osta hoopis uus kustuti.

Rohkem võiks tegeleda klientide teadlikkuse tõstmisega teenusepakkujate kvalifikatsiooni kui ka ehitustöödele esitatavate nõuete valdkonnas. See aitab vältida tuleohutusauditi jaoks vajalike dokumentide küsimatajätmist ning lihtsalt odavaima üldehitaja valimist.

Rohkem võiks olla ka objektipõhist lähenemist, mille puhul klient saab talle vajalikku teenust.

Lihtsate väikebüroo laadi hoonete tuleohutuspaigaldised on rahuldaval tasemel. Suuremates ja keerulisemates hoonetes ei nähta tihtipeale tervikpilti, mistõttu on tuleohutuspaigaldiste omavaheline integratsioon on puudulik. Iga paigaldaja teeb midagi oma töölõigus, kuid terviktulemus jääb siiski lahjaks. Liiga kergekäeliselt kasutatakse paigaldiste keerulisemates osades tavalisi suitsu- ja temperatuuriandureid, mille tulekahju tuvastamise kiirus ning efektiivsus ei vasta riskile. Õigeid ja tõhusamaid andureid ei oska tellijad küsida ega inspektorid ning järelvalve nõuda.

Asendamatud andurid raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks aatriumitesse, liftišahtidesse ja mujale, on aspiratsiooniandurid (neid andureid saab vaadata SIIT). Euroopas moodustavad aspiratsiooniandurid tänapäeval umbes 10% kõikidest suitsuanduritest. Eestis jääb nende osakaal alla 1%.

Et suuremad hooned muutuksid ohutumaks, tuleb alustada paremast ja professionaalsemast projekteerimisest. Paigaldustööde käigus tuleb pidada ranget järelvalvet, et paigaldajad omavoliliselt lahendusi ei lahjendaks.

Arvamus ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras, mis keskendus tuleohutusele (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.