Eluasemelaenud ei ole finantsseisu halvendanud

Statistikaamet avaldas 2016. aasta rahvamajanduse sektorikontod, kust on näha, et Eesti kodumajapidamiste säästumäär on jätkuvalt tugev ning moodustab 11% nende kasutatavast tulust, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Selle taga on kiire sissetulekute kasvu kõrval mõõdukas tarbimine. Mõlemate näitajate nominaalkasv on 5%.

Majapidamised on suutnud korralikult säästa kõikidel kriisijärgsetel aastatel. Võrdluseks, 2002–2007 oli majapidamiste säästumäär negatiivne ehk tarbimine oli sissetulekutest suurem. Samas tuleb arvestada, et Eesti majapidamiste säästmisvõime ja säästud ei ole ühtlaselt jaotunud.

Kuigi majapidamiste eluasemeinvesteeringud on samuti kiiresti kasvanud ja moodustasid 2016. aastal nominaalselt 14%, ei ole see halvendanud majapidamiste finantsseisu ning on nende sissetulekute ja tarbimise kõrval hoidnud eelarve positiivsena. See aitab Eesti majapidamistel paremini riske maandada.

Möödunud aasta kohta ei ole kõikide riikide kohta veel andmeid avaldatud, kuid varasemate aastate võrdluses on Eesti majapidamiste säästumäär olnud küll oluliselt madalam Rootsi vastavast näitajast, kuid kõrgem Soome omast. Lätis ja Leedus on majapidamiste säästumäär ja nende eelarve olnud negatiivne ehk inimesed on tarbinud ja investeerinud sissetulekutest rohkem.

Esialgsete hinnangute järgi võib sel aastal Eesti kodumajapidamiste säästumäär küll veidi alaneda, kuid jääb suhteliselt kõrgeks, lisas Mertsina.