Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna linnavalitsus allkirjastavad koostöölepingu Tallinna ehitiste eluea digitaalse infomudeli väljatöötamiseks.
Teadlased ja linnaametnikud loodavad, et mudel aitab neil tulevikus ehitiste projekteerimise, ehitamise, haldamise ja hooldamise käigus langetada optimaalseid, suurimat lisaväärtust andvaid otsuseid.
Ehitise digimudelile ehk BIM-ile (Building Information Management) üleminekul saab hoonetega siduda hiljem ka rajatisi nagu teid või sildu. Digitaalse infomudeli loojad peavad samas mudeli kasutuselevõtul võtmeisikuteks ehitiste omanikke ning tellijaid.
TTÜ ja Tallinna linnavalitsus tahavad mudeli arendusse kaasata ka teisi omavalitsusi ning organisatsioone, kuna edaspidi on ka neil vaja avaldada erinevatele osapooltele hoonete kohta käivaid andmeid kogu hoone elukaare jooksul.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Tänaval kõndides võib ju tunduda, et ehitus pole muud kui kraanad ja raudbetoon ning kui ehitaja platsi puhtaks teeb, siis ongi hoone lõpetatud,“ kommenteeris TTÜ ehitusprotsessi uurimisrühma juht professor Irene Lill Raepressi vahendusel. „Tegelikult algab ehitise elu hetkest, mil inimesel tekib soov oma mõte paberile panna ja lõpeb amortiseerunud ehitise lammutamisega.”
TTÜ peab Tallinna linna oma teadlaste uurimisgrupile hindamatuks partneriks, kuna kohalikule omavalitsusele on aastate jooksul kogunenud arvestatav hulk toorandmeid, mida koostöölepe teadlastel kasutada võimaldab.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.