• 20.11.17, 18:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvara&shytehingute arvestust ligi 560 aastat

Esimesed katsed süsteemselt Eesti kinnisvaratehingute üle arvestust pidada tehti 1460. aastal, avaldas maa-amet. Praegu võiks arvepidamine ulatuda üle riigipiiride.
Eesti esimene kinnisvaratehingute andmebaas 1460. aastast.
  • Eesti esimene kinnisvaratehingute andmebaas 1460. aastast.
  • Foto: maa-amet
Vanim teadaolev kaart, millelt Eesti leiame, on 1154. aasta Al-Idrisi kaart. 1460. aastatel seati sisse raamat (pildil), milles on esimesed püüded tänavate lõikes Tallinna kinnisvaratehingute üle arvestust pidada. Sellesse raamatusse mahuvad tehingud tolleaegse Tallinna kinnisvaraga aastani 1620.
Tänapäeval hoitakse kinnistute ja maaomandi andmeid infosüsteemides ja ideaalis saab kasutaja erinevates riikides asuva kinnisvara kohta andmeid pärida ühest kohast.
Eesti jälgis sellel regulaarsel, kuid esmakordselt Eestis toimuval konverentsil huviga arenguid plokiahela tehnoloogia ja 3D-katastri valdkonnas. Omalt poolt jagati kogemusi e-residentsuse, andmesaatkonna ja e-katastri arendamisest.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele