Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara­tehingute arvestust ligi 560 aastat
Esimesed katsed süsteemselt Eesti kinnisvaratehingute üle arvestust pidada tehti 1460. aastal, avaldas maa-amet. Praegu võiks arvepidamine ulatuda üle riigipiiride.
Eesti esimene kinnisvaratehingute andmebaas 1460. aastast.
Foto: maa-amet
Vanim teadaolev kaart, millelt Eesti leiame, on 1154. aasta Al-Idrisi kaart. 1460. aastatel seati sisse raamat (pildil), milles on esimesed püüded tänavate lõikes Tallinna kinnisvaratehingute üle arvestust pidada. Sellesse raamatusse mahuvad tehingud tolleaegse Tallinna kinnisvaraga aastani 1620.
Tänapäeval hoitakse kinnistute ja maaomandi andmeid infosüsteemides ja ideaalis saab kasutaja erinevates riikides asuva kinnisvara kohta andmeid pärida ühest kohast.
Eesti jälgis sellel regulaarsel, kuid esmakordselt Eestis toimuval konverentsil huviga arenguid plokiahela tehnoloogia ja 3D-katastri valdkonnas. Omalt poolt jagati kogemusi e-residentsuse, andmesaatkonna ja e-katastri arendamisest.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.