Esimesed katsed süsteemselt Eesti kinnisvaratehingute üle arvestust pidada tehti 1460. aastal, avaldas maa-amet. Praegu võiks arvepidamine ulatuda üle riigipiiride.

- Eesti esimene kinnisvaratehingute andmebaas 1460. aastast.
- Foto: maa-amet
Vanim teadaolev kaart, millelt Eesti leiame, on 1154. aasta Al-Idrisi kaart. 1460. aastatel seati sisse raamat (pildil), milles on esimesed püüded tänavate lõikes Tallinna kinnisvaratehingute üle arvestust pidada. Sellesse raamatusse mahuvad tehingud tolleaegse Tallinna kinnisvaraga aastani 1620.
Tänapäeval hoitakse kinnistute ja maaomandi andmeid infosüsteemides ja ideaalis saab kasutaja erinevates riikides asuva kinnisvara kohta andmeid pärida ühest kohast.
Eesti jälgis sellel regulaarsel, kuid esmakordselt Eestis toimuval konverentsil huviga arenguid plokiahela tehnoloogia ja 3D-katastri valdkonnas. Omalt poolt jagati kogemusi e-residentsuse, andmesaatkonna ja e-katastri arendamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.