Esimesed katsed süsteemselt Eesti kinnisvaratehingute üle arvestust pidada tehti 1460. aastal, avaldas maa-amet. Praegu võiks arvepidamine ulatuda üle riigipiiride.

- Eesti esimene kinnisvaratehingute andmebaas 1460. aastast.
- Foto: maa-amet
Vanim teadaolev kaart, millelt Eesti leiame, on 1154. aasta Al-Idrisi kaart. 1460. aastatel seati sisse raamat (pildil), milles on esimesed püüded tänavate lõikes Tallinna kinnisvaratehingute üle arvestust pidada. Sellesse raamatusse mahuvad tehingud tolleaegse Tallinna kinnisvaraga aastani 1620.
Tänapäeval hoitakse kinnistute ja maaomandi andmeid infosüsteemides ja ideaalis saab kasutaja erinevates riikides asuva kinnisvara kohta andmeid pärida ühest kohast.
Eesti jälgis sellel regulaarsel, kuid esmakordselt Eestis toimuval konverentsil huviga arenguid plokiahela tehnoloogia ja 3D-katastri valdkonnas. Omalt poolt jagati kogemusi e-residentsuse, andmesaatkonna ja e-katastri arendamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.