Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Päästeamet: gaasiga seotud väljakutsete arv on kasvanud
Päästeametil tuleb igal nädalal reageerida väljakutsetele, mis on seotud vingugaasiga, seda nii gaasiküttega, aga ka tahkeküttega köetavatesse kodudesse.
2018. aasta 22. novembri seisuga on Päästeamet reageerinud 446 gaasisündmusele (ehk kõik gaasiga seotud päästesündmused, sh vingugaasisündmused), mida on rohkem kui eelmisel aastal kokku. Eelmisel aastal käis Päästeamet 416 gaasiga seotud väljakutsel.
„Vingugaasi võib tekitada isegi tavaline toidukõrbemine, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler või valesti reguleeritud gaasipliit. Seega võib inimesel vingugaasimürgitus tekkida ka siis kui põlengut ei ole,“ selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
„Viimasel ajal on palju küsitud, et kuhu tuleb vingugaasiandur paigaldada. Õige vastus on see, et tuleb järgida kasutusjuhendis toodud tootja juhiseid, sest vingugaasiandureid on erinevaid ning nende paigaldamise tingimused võivad samuti erineda.“ selgitas Tagne Tähe.“ Mitmekorruselise elamu puhul soovitame vingugaasianduri paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse eluruumi.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Päästeamet soovitab paigaldada vingugaasiandur ka siis, kui kodus on puuküttel ahi, kamin, pliit, katel jms, mis võivad samuti ohtlikku vingugaasi tekitada.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.