Maa-ameti ajakohastatud katastriandmed võimaldavad maaprobleeme lihtsamalt lahendada. 2018. aastal lõppenud maa-andmete korrastamisest ja sellega kaasnenud võimalustest kirjutas Kinnisvarauudistele Maa-ameti Peadirektori asetäitja kinnisvara ja katastri valdkonnas Triinu Rennu.
Uus maakorraldus pakub võimaluse tekitada juurdepääsutee sundvaldusega
  • Uus maakorraldus pakub võimaluse tekitada juurdepääsutee sundvaldusega
  • Foto: Pixabay
Pärast Eesti taasiseseisvumist hakati maid ja talusid tagastama õigusjärgsetele omanikele – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma maa mõõtmist läbi viimata. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja nende andmete alusel on juba Maa-ametil õigus määrata maatüki piirid, looduslik seisund ja pindala. See võimaldab lihtsalt, kiirelt ja odavalt läbi viia vajalikke maatoiminguid ja sellega toetada kinnisavara käivet.
Mõni aeg tagasi helistas mulle üks muhe Raplamaa mees. Ta oli oma perele 2000 aastate alguses kodu ostnud sellisesse asukohta, kus osa juurepääsu teest jääb naabrimehe maale. Naaber on lubanud lahkelt teed kasutada ja kuna see on ainuke juurdepääs tema kodule. Samas muretses ta, et kas ta ka siis saab kodule ligi, kui maa otsustatakse müüa. Ta oli lugenud uudist, et maa-asju saab nüüd lihtsamini ajad ja uuris, kas need muudatused aitavad seljatada ka tema muret.
Selgitasin talle kahte võimalust, kuidas tema probleemi saab lahendada. Nimelt muutub selle aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem ei olnud võimalik. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu probleeme, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kus tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähegi omavahel kokku. Samuti aitab parandada maareformi läbiviimsel tekkinud vigu.
Täna on lihtsustatud maatoiminguteks eeldused olemas nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsuse kui ka infotehnoloogiliste võimaluste näol. Nii võttiski Maa-amet uuest aastast kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viidi omavahel kokku. Samuti viidi loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võisid muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt muutus vähesel määral ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures ei muutu piir looduses ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Samuti kaasajastati maatüki kõlvikute andmed, mis edaspidi määratakse kõige uuema kaardi põhjal. Andmed muutuvad täpsemaks, mille kaudu ka maatüki asukoht on looduses üheselt määratletav.
Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem – õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt. Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel muutuvad täpsemaks ka kinnistusraamatus olevad maatüki andmed. Uued andmed on kantud ka kinnistusraamatusse. Selleks, et tagada andmete ühetaolisus mõlemas registris, kontrollitakse veel kahe registri vahelisi andmeid võrdlemise teel.
Kaasajatatud andmed võimaldavad sobivate alusandmete korral läbi viia maakorraldust elektrooniliselt, ilma maa mõõdistuseta. Juhul kui uusi piire ei ole vaja looduses üldse tähistada, on Maa-ametil õigus maatükkide ise liita ja jagada ning see aitab maaomanikul asja kiiremini ajada ning kulusid kokku hoida.
HEA MAAOMANIK!
Palun tutvu oma maaüksuse uute andmetega Maa-ameti geoportaalis www.maaamet.ee/kolvikute-pindala
Küsimuste korral kirjuta [email protected] või helista infotelefonil 6750 810.
Infotelefon töötab E-N 8.30-16.30, R 8.30-15.30.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 28.10.26, 14:54
Parkimise automatiseerimisel võidab see, kes teeb kliendi elu võimalikult lihtsaks
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele