Investorid: üürnik on võrdne turuosaline, mitte nõrgem pool
Kui tänavu aasta alguses jõustusid üüriturgu puudutavad uuendatud regulatsioon, selgus paljudele investoritele, et see lonkab kahte jalga, sest ei lahenda probleeme, milleks seadust üldse muuta oli vaja.
Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul on sundüürnike aeg juba ammu läbi ja üürnik ei vaja enam samalaadset kaitset.
Foto: Raul Mee
Äripäeva raadio Investor Toomase tunnis andsid kinnisvara-analüütik Tõnu Toompark ja investor Peeter Pärtel ülevaate sellest, kuidas toimus seaduse muutmise protsess ja mida oleks tegelikult hädasti vaja olnud sinna kirja panna, et nii üürileandja, kui ka üüriline saaksid teha elulähedasi kokkuleppeid.
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.