Bigbank: kodulaenude taotluste arv pööras jaanuaris tõusule

Elukondliku kinnisvara hinnalanguse ootuste ja ennustuste taustal on see tõsisasi tegelikkuses juba suuresti toimunud, hinnapõhi paistab olevat käeulatuses. Kinnisvaraeksperdid osutavad, mis saab edasi.

Alanud aasta prognoosid kinnisvaraturule ei ole roosilised. Euribori jätkuv tõus ja majanduse negatiivne väljavaade avaldavad kinnisvarahindadele survet ning tänaseks on elukondliku kinnisvara osturalli läbi saanud. Kuid viimaste aastate buumi taltumine tähendab pigem seda, et turg liigub tavapärasesse rütmi, kirjutab SEB laenuekspertide juht Aivo Renser.

Käesoleva aasta esimesel kuul tehti Eesti korteriturul kokku 1248 ostu-müügitehingut, mida oli 29% vähem kui detsembris ning 33% vähem kui veel aasta tagasi samal perioodil. Kuigi tehingute arvu vähenemise tempo võrreldes detsembriga jaanuaris süvenes, võis siiski kuu teises pooles juba täheldada inimeste taaskordset kinnisvaraturul aktiivsemat osalemist, kirjutab Arco Vara kutseline hindaja ja kinnisvaraekspert Mihkel Eliste.

Analüüs näitab, et 2022. aasta keskel oli kinnisvara Eestis keskmiselt ligikaudu 15% ülehinnatud, sama aasta kolmes esimeses kvartalis kasvas kinnisvara hind aga umbes 24%, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes pakub välja kolm selle hinda mõjutavat tegurit.

Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.