Arendaja: uute korterite hinnalangust kindlasti ei tule
Alanud aasta kinnisvaraturu märksõnaks on "kohanemine". Kuidas vahepealne mõõnaperiood võimalikult valutult üle elada, samal ajal säilitades võimekus õigel hetkel tõusta, saab olema väljakutse, tõdeb Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm.
Maa-ameti andmete baasil oli 2023. aasta I kvartali Tallinna korteritehingute keskmine kogumaksumus 163 000 eurot. Aastatagusega võrreldes on keskmise korteritehingu maksumus kerkinud 13%. Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 2902 €/m² on eelmise aasta näitajast 9,1% rohkem.
Võrreldes 2021. aasta aprilliga, lõppenud aprillis Eesti suuremates linnades korterite ruutmeetri mediaanhind kerkis üle kümendiku. Võrreldes käesoleva aasta märtsiga, oli hinna osas nii nappi tõusu kui langust. Tehingute arv kuises võrdluses vaid langes, selgub Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi analüüsist.
Portaalis Kinnisvara24 on ühe kuuga päringute arv poole võrra kasvanud, kusjuures kõige suuremat huvi pakuvad eestlastele maa müügipakkumised, mida otsitakse senisest üle kolme korra sagemini.
Kallid uusarendused suunavad kinnisvarahuviliste tähelepanu järjest enam järelturu poole. Lisakinnisvarast raha väljavõtmine kogub hoogu. Eksperdid osutavad nõutava kinnisvara täpsematele parameetritele ja populaarseimatele piirkondadele.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.