Arendaja: uute korterite hinnalangust kindlasti ei tule
Alanud aasta kinnisvaraturu märksõnaks on "kohanemine". Kuidas vahepealne mõõnaperiood võimalikult valutult üle elada, samal ajal säilitades võimekus õigel hetkel tõusta, saab olema väljakutse, tõdeb Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm.
Maa-ameti andmete baasil oli 2023. aasta I kvartali Tallinna korteritehingute keskmine kogumaksumus 163 000 eurot. Aastatagusega võrreldes on keskmise korteritehingu maksumus kerkinud 13%. Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind 2902 €/m² on eelmise aasta näitajast 9,1% rohkem.
Võrreldes 2021. aasta aprilliga, lõppenud aprillis Eesti suuremates linnades korterite ruutmeetri mediaanhind kerkis üle kümendiku. Võrreldes käesoleva aasta märtsiga, oli hinna osas nii nappi tõusu kui langust. Tehingute arv kuises võrdluses vaid langes, selgub Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi analüüsist.
Portaalis Kinnisvara24 on ühe kuuga päringute arv poole võrra kasvanud, kusjuures kõige suuremat huvi pakuvad eestlastele maa müügipakkumised, mida otsitakse senisest üle kolme korra sagemini.
Kallid uusarendused suunavad kinnisvarahuviliste tähelepanu järjest enam järelturu poole. Lisakinnisvarast raha väljavõtmine kogub hoogu. Eksperdid osutavad nõutava kinnisvara täpsematele parameetritele ja populaarseimatele piirkondadele.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta