Ärikinnisvara kokkuostuaega aitavad ennustada kaks näitajat

Maailm, kus intressimäärad on 5 juures, erineb väga dramaatiliselt sellest maailmast, kus intressimäärad on 0 juures, rääkis Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel Äripäeva raadiole.

Eelmise aasta sügisest alates on kohalikul kinnisvaraturul toimunud piltlikult öeldes jõllitamise meistrivõistlused. Müüjad ei anna eriti hinda alla ning ostjad ei ole nõus praeguse hinnaga ostma – vaadatakse pingsalt teineteisele silma ja tehinguid ei toimu. Erandiks on tehingud, mis on varem kokku lepitud või tulenevad praktilisest vajadusest. Praegu ja tulevikuvaates mõjutavad kinnisvaraturgu kaheksa olulist muutujat, mis suurt optimismi lähiajaks ei anna, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Eesti kinnisvaraturu suurim nõrkus, võrreldes suurte turgudega, on väiksem likviidus. Rahatusse ja põrnitsemisse hangunud siinne kinnisvaraturg ühes arendustega otsib pääsemist suurrahastajatelt - kokkuostuaeg hakkab koitma.

Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.