Kinnisvara hinna oluliseks komponendiks on saanud planeeringute kulud

Eluasemeturul valitseb ostja juba mõnda aega, pelgalt projektist korteri ostmine on saanud minevikuks ja paistab nüüd kui ebanormaalsus. Uus normaalsus on rahulik turg ja vähem ruutmeetreid.

Eluasemeturul valitseb äraootamine ja otsustamatus: hästikapitaliseeritud arendajatel kiiret ei ole ja ostja valib lõputult. Tausta loovad majanduslik määramatus ja geopoliitika. Kellel hädasti vaja, kaupleb ja ostab omale kodu ära. Vaid üüriturul on mingit liikumist oodata.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on teise ringi kinnisvara koduostjate silmis taas üha enam hinda läinud. Uusarenduste valik ei vasta elukalliduse tingimustes kahjuks enam nii hästi inimeste praegustele vajadustele ja võimalustele.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis septembris 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2210 €/m². Augustis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2184 €/m².

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.