Kinnisvara hinna oluliseks komponendiks on saanud planeeringute kulud

Eluasemeturul valitseb ostja juba mõnda aega, pelgalt projektist korteri ostmine on saanud minevikuks ja paistab nüüd kui ebanormaalsus. Uus normaalsus on rahulik turg ja vähem ruutmeetreid.

Eluasemeturul valitseb äraootamine ja otsustamatus: hästikapitaliseeritud arendajatel kiiret ei ole ja ostja valib lõputult. Tausta loovad majanduslik määramatus ja geopoliitika. Kellel hädasti vaja, kaupleb ja ostab omale kodu ära. Vaid üüriturul on mingit liikumist oodata.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul on teise ringi kinnisvara koduostjate silmis taas üha enam hinda läinud. Uusarenduste valik ei vasta elukalliduse tingimustes kahjuks enam nii hästi inimeste praegustele vajadustele ja võimalustele.

Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi Indeks tõusis septembris 1% võrra ning jäi pidama hinnatasemel 2210 €/m². Augustis oli korterite keskmist hinda seirav Pindi Indeks korrigeeritud andmetel 2184 €/m².

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.