Esimene kinnisvarabuum leidis aset aastatel 2005-2007 ning teine 2020-2022. Kaks tippaega erinevad üksteisest kui öö ja päev ning tuleb nentida, et esimest buumi pole veel üle löödud, kirjutab kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.
Kinnisvaraanalüütik Risto Vähi osutab, et kui esimene buum algas ja lõppes järsult, siis teine saabus laugemalt (Foto: Gregor Alaküla).
Buumi kirjeldamiseks sobib kõige paremini Tallinna korteritehinguid kajastav graafik. Pealinn on Eestis trendilooja ning suurima maksejõu ja spekulatiivsusega piirkond. Ruutmeetri mediaanhindu pole mõtet võrrelda, sest vahepealsetel aastatel on elatustaseme tõus ja inflatsioon teinud oma töö.
Sellegipoolest detsembris oli eluasemeturg tervikuna põhjanaabrite juures erakorraliselt vilgas - koguni nii, et tehinguid tehti ka jõulude aegu puhkepäevadelgi.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.