Kinnisvara müümisel saab tihti eduka tehingu takistuseks üks või ka mitu kolmest peamisest probleemist: varjatud puudused, ebapiisav dokumentatsioon või vale hinnastamine, selgitab 1Partner Kinnisvara konsultant Alar Voogla.
Varjatud puudus on lihtsas keeles puudus, mida müüja teadis või pidi teadma. Kui selline probleem ilmneb alles pärast tehingut, võib see viia ostja ja müüja vaheliste vaidlusteni, mis kipuvad lahenema kohtus. Voogla sõnul on levinumad varjatud puudused ehitustehnilised, juriidilised, majanduslikud või keskkonnaga seotud probleemid. Tõrgete vältimiseks soovitab ta tellida enne müüki kinnisvara ekspertiisi ja teha taustauuring ka piirkonna kohta. “Professionaalne hindaja või ehitusspetsialist võib avastada varjatud tehnilisi probleeme, mida müüja ise ei pruugi märgata. Samuti aitab probleeme juba enne müügiprotsessi algust ennetada ka maakler, kes igapäevaselt antud teemadega tegeleb ja oskab olulistele detailidele tähelepanu pöörata,” selgitab Voogla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Nii mõneski kinnisvara müügikuulutuses tuuakse välja, et olemas on ka vara hindamisakt. Tasub tähele panna, et akt koostatakse juba toimunud tehingute põhjal ning ei pruugi seetõttu alati olla hetke turuolukorraga kooskõlas, selgitab ELUM Kinnisvara maakler Egon Juhanson.
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Täna ei ole mõtet osta turu keskmisel tasemel korterit, et seda keskpärase hinnaga välja üürida; kuskil peab olema mingi konks, tõdeb kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.