Möödunud aastal kerkisid nii majade kui korterite hinnad 6%
Mullu tõusid eluasemete hinnad 6,1% võrreldes eelneva aastaga, mis tähendab, et eluasemete hinnatõus on kahel viimasel aastal püsinud üsna keskmisel tasemel.
Eelmisel aastal tõusid korterite hinnad 6,1% ja majade hinnad 6,2%. Ka 2023. aastal jäi eluasemete hinnatõus sarnasele tasemele – aastaga kerkisid eluasemete hinnad 5,9%. Võrdluseks oli 2022. aastal hinnatõus 22,2%.
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Täna ei ole mõtet osta turu keskmisel tasemel korterit, et seda keskpärase hinnaga välja üürida; kuskil peab olema mingi konks, tõdeb kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark.
Inimesed kes ostsid 15 aasta eest Tallinnasse 300 000 eurot maksva maja on täna üksnes maja väärtuse kasvust tingituna miljonärid. Samal ajal Itaaliasse ostetud maja oleks justkui väärtust hoopis kaotanud. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane analüüsib, mis on toimunud Euroopa kinnisvaraturgudel viimase pooleteise kümnendi jooksul ja mis ootab ees.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.