Investor Hispaanias: päikeseranniku kinnisvara väärtus paisus paari aastaga 100 000 eurot
Hispaania päikeseline kinnisvara on endiselt eestlastest investorite meeli köitev sihtkoht, pakkudes peibutavat kombinatsiooni puhkamisvõimalusest ja potentsiaalselt kõrgest üüritootlusest, millele lisandub muljetavaldav kapitalikasv.
Arutlesime Hispaanias resideeruva investori ja ettevõtja Gerdi Arstiga kas Hispaaniasse investeerimine on üldse veel populaarne, kuidas on aastaga muutunud hinnad, mis tüüpi investorile võiks Hispaania kinnisvarasse investeerimine üldse sobida ning mida õppida teiste kogemustest Hispaania kinnisvara eripärade valguses.
Hispaaniasse talvekodu soetamine on olnud paljude eestlaste unistus, mida veel paar aastat tagasi usinalt täideti. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, miks huvi Hispaaniasse kinnisvara ostmise vastu on raugemas ning kuhu suunas eestlased nüüd vaatavad.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Loodus tühja kohta ei salli. Kui osa kohalikku rahvast parema lootuses tõttab välismaa kinnisvara poole, siis välismaalaste jaoks kipub Eesti olema ahvatlev keskkond. Ostu-müügituru ja üürituru vahekorra, ent hinnagi osas võib see tuua kaasa muutusi.
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
Eesti ostjate seas loodetust 2-3 korda populaarsemaks osutunud Invego Portugali arendus osutab taas tõsiasjale, et nii mõnigi peab olukorda Eestis juba nii lootusetuks, et võtab riski ja lahkub.
See on üks mõtetest, mida kaalutakse, kuid midagi otsustatud ei ole, sõnas kommentaaris Kinnisvarauudistele Hispaanias toimetava kinnisvarabüroo maakler Kristi Djomin lõunamaa kavatsuse kohta tõsta korterite puhkuseks väljaüürijatel makse.
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.