Tallinna linnavolikogu kinnitas eilsel istungil üldplaneeringute ülevaatamise aruande, mille järel alustab linnaplaneerimise amet uue ülelinnalise üldplaneeringu „Tallinn 2035+“ ettevalmistamist.

- Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et ehitusõiguse andmisel on oluline, et menetluslikud protsessid toimuks kiirelt ja läbipaistvalt.
- Foto: Andras Kralla
Korraline üldplaneeringute ülevaatus hõlmas perioodi 2019–2024 ning selle eesmärk oli hinnata kehtivate planeeringute ajakohasust ning vastavust linna strateegiadokumentidele. Ülevaatus näitas, et kehtivad üld- ja teemaplaneeringud vastavad planeerimisseaduses toodud üldistele eesmärkidele, kuid suurem osa neist ei toeta piisavalt arengustrateegia „Tallinn 2035“ eesmärkide elluviimist. Kuna kõik kehtivad Tallinna üld- ja teemaplaneeringud on algatatud, vastu võetud või kehtestatud enne arengustrateegia kinnitamisest 2020. aastal, vajab nende sisu olulisel määral ajakohastamist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
See on positiivne, kui arendaja on valmis oma kulu ja kirjadega parandama või suisa maha lammutama metsa läinud arenduse, kinnitavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja kinnisvaraettevõtte Liven tegevjuht Andero Laur saates "Kinnisvaratund".
Valimised lähenevad ja Tallinna ametisolev linnavõim püüab planeeringute menetlemist
reformida ennaktempos ja
jõuliste liigutustega. Pea kaks ja pool aastat tulevad Tallinna Linnaplaneerimisameti
reformimise rindelt võidukad teated. Arendajate meelsus on kahetine.
Arendaja ja arhitekt kaotavad infomonopoli
Eestis muutub planeerimine kiiremaks ja läbipaistvamaks, ametisse astuv riigiarhitekt lisab vaid hoogu, märgivad Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson saates Kinnisvaratund.
Planeerimises ei tule arenguhüpet enne, kui saame avalikkusega kooskõlatatult paika tõeliselt pika plaani, kirjutab Regina Valt arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.