Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus

Mis juhtub siis, kui ruumikvaliteedi põhimõtted kohtuvad päris maailmaga? Kui mängu tulevad regulatsioonid, arenduse loogika ja erinevad huvid?

Alles tuli teade, et VAU Haldus omandab Hausersi haldusfirma. Kas see on üllatuslik? Vaevalt. Juba veebruari alguseks võis tõdeda, et Eesti arendusturg on valmis, järgneb koondumine. Sümptomaatiline on ka teade, et Hepsori I kvartali tulust kadus üle poole. Arendus kui kinnisvaravaldkonna üks rahamahukamaid segmente määrab valdkonna edasise arengu. Kui uue pinna kasutussetulek kidub, kannatab ka sellest sõltuv kinnisvarahalduse segment.

Arutelu selle üle, kas ruumikvaliteet peaks olema seaduses sõnastatud ja kohustuslik, ei ole ainult juriidiline küsimus. Arhitekt ja füüsik Kaja Pae sõnul on ruumikvaliteet eelkõige küsimus ühiskonna küpsusest ja kokkulepetest ning sellest, kas meie ruumiotsused loovad pikaajalist väärtust või hoopis kulusid.

Linnaruumi arendamise kiirus ja kvaliteet ei sõltu ainult seadustest või arhitektidest. Tallinna linnaplaneerija Oliveri Alveri sõnul määrab protsessi sageli see, millist tüüpi arendajaga on tegemist.

Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.