• 28.01.13, 06:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Elektri transport Eestis kallis? Pole tõsi

Aeg ajalt kõlab väiteid, justkui Eestis oleks põhivõrgu tasud põhjendamatult kõrged. See ei ole tõsi, leiab Eleringi juht Taavi Veskimägi.
Tarbija elektriarvest moodustavad võrgutasud ligikaudu kolmandiku. Võrgutasust omakorda 2/3 on jaotusvõrgu võrgutasu ja 1/3 põhivõrgu ehk Eleringi tasu. Viimane on 2013. aastal 1,28 s/kWh, tõustes 0,15 senti võrreldes 2012. aastaga. See tähendab keskmisele leibkonnale lisakulu umbes 40 senti kuus.
Kogu raha, mis Elering tarbijatelt saab, läheb investeeringutena elektrivõrku. Tegelikult palju enamgi. 2013. aastal ületavad investeeringud saadavaid võrgutasusid mitu korda. Eleringi intensiivne investeeringute periood kestab veel kaks aastat ja 2015 aastast tariif stabiliseerub 13 sendi tasemel ja enam ei tõuse.
Tavapärased investeeringud on umbes 30 miljonit eurot aastas, mis katavad elektrisüsteemi amortisatsiooni.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võrgutasu tõus lähtub aga suurinvesteeringutest, mida on sisuliselt kolm. EstLink 1 ja EstLink 2 ühendused Soomega ja 250MW avariielektrijaam. Kalleim neist on EstLink, 200-320 miljonit eurot. Õnneks toetab Euroopa Liit projekti 100 miljoni euroga. Eesti tarbija saab seega 320miljonilise ühenduse kätte 110 miljoni euroga. Estlink 2 rajamine peaks andma Eestie ligikaudu 50 miljonit eurot kasu aastas. Seega tuleb võrgutariife ja elektri hinda vaadata koos. Iga leibkonna jaoks marginaalne võrgutasu suurenemine ühenduste ehitamisse võimaldab kaitsta ennast tulevaste järskude hinnakõikumiste ja kõrgemate elektriarvete eest.
Oluline on võrrelda õunu õuntega, mitte õunu näiteks tomatitega. Võrrelda saab ülekandetariife samadel pingeastmetel, arvestades elektrisüsteemi eripärasid. Eesti ülekandevõrk töötab valdavalt pingetasemel 110 kilovolti. Euroopa võrdluses on näha, et Eestis on 110kV tariif isegi madalam kui väga paljude maade 330kV pingeastme tariif, kuigi rusikareegli järgi peaks kõrgemal pingeastmel kulud olema madalamad. Samade põhivõrkude 110kV tariifiga võrreldes on Eesti tariif aga veelgi madalam.
Eesti tariifi kuulub Euroopas keskmiste hulka. Küsida võib, miks Eesti põhivõrgu tariif ei ole kõige madalam. Selle põhjus on, et ülekandetariif arvutatakse kulude jagamisel ülekantava elektri hulgaga. Eestis aga puudub näiteks Soomega võrreldav suurtööstus, mis tarbiks ühes punktis suure koguse elektrit. Meil tuleb transportida madalal pingel paljudesse punktidesse vähe energiat. Seega kulub ühe tarbija elektriga varustamisele oluliselt rohkem elektriseadmeid, liinikilomeetreid. Suurte tööstustarbijate puudumise ja hajaasustuse tõttu on kulud ühe energiaühiku ülekandmisel tarbijani Eestis lihtsalt suuremad. Näiteks Soomes kuulub suur osa 110 kilovoldi elektrivõrgust regionaalvõrkudele. Soome põhivõrgul on vaid 106 alajaama, Eesti põhivõrgul aga ligi 150. Elektrit aga kantakse Eestis üle 10 korra vähem.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele