Kristi Kool • 28 juuni 2019
Jaga lugu:

Üürisuvilad haaratakse lennult

Suvilaturg on aktiivne ja eestlased ostavad maamaju nii suvekoduks kui aastaringi elamiseks. Väga suur huvi on üürimise vastu, kuid üürisuvilaid pakutakse vähe ja need haaratakse kiiresti.

Uus Maa Kinnisvarabüroo maaklerid Meelis Paldre ja Ketlin Jundas  Foto: kinnisvarauudised.ee

Suvilate vastu hakatakse huvi tundma kevadel ja ka suvel. „Talvel inimesed suvilaid reeglina ei otsi. Kui tulevad esimesed soojad märtsiilmad, siis tekib nagu uus ärkamine ja tahtmine tegutseda,“ kinnitas Harku valla maakler Ketlin Jundas Äripäeva raadio "Uus Maa kinnisvarasaates". Eestlane on tema sõnul selline, kes tahab ikka aeg-ajalt näpud mulda torgata.

Saku ja Saue piirkonna maakler Meelis Paldre on suvilamüüki vahendanud ka keset talve. „Sel aastal müüsin detsembri lõpus ja jaanuari alguses 2 suvilat. Imestasin isegi, et miks nüüd, aga ilmselt on inimestel ka lootus, et hooajaväliselt ostes võib soodsamalt saada.“ See, paraku, paika ei pea, kinnitasid mõlemad maaklerid. Suvila müügil mängib sarnaselt kodumüügiga rolli emotsionaalne side ja ajalugu, mistõttu kujuneb ka hind vastavaks. Küll aga võib olla nii, et pikka aega müügis olnud objektil lastakse lõpuks hind alla. „Seda, aga, et suvel müüakse kõrgema hinnaga ja talvel oluliselt soodsamalt, pole minul suvilamüügiga tegeledes ette tulnud,“ ütles Paldre.

Pane suvila raha teenima

Umbes pooled suvilatest ostetakse plaaniga rajada sinna kunagi aastaringne kodu. "Teine pool on need, kes tahavadki ainult suvemaja ja nemad ei oota, et hoone oleks väga korralik ja soojapidav,“ rääkis Meelis Paldre. Aastaringse elamise otsijatele on lisaks maja seisundile väga tähtis ka asukoht.

Need, kes tahavad lihtsalt mõnusat puhkamiskohta ei olegi alati huvitatud ostust. „Suvilate üürimise vastu tuntakse suurt huvi. Päringuid tuleb meile päris palju,“ kinnitas Paldre. Tahetakse nii kuuks ajaks kui terveks suveks.

„Suvila ostmine on tegelikult mingil määral luksus,“ lisas Ketlin Jundas. „Traditsioonilist kodulaenu suvila peale reeglina ei saa. Seega kui inimene soovib mõnekümnetuhande eurost väiksemat suvilat, läheb see omafinantseeringust või kasutatakse mingeid muid rahastamisvõimalusi.“ Lisaks võtab suvekodu ka jooksvaid kulusid. Seetõttu on küllalt neid, kes eelistaksid ostmise asemel puhkusepaika üürile võtta.

Maaklerite sõnul lähevad üüripakkumised väga hästi. „Panime kevadel ühe Vääna-Jõesuus asuva suvila üürikuulutuse üles ja ühe päevaga tuli üle 10 soovija,“ kinnitas Ketlin Jundas. Väljaüüritavaid suvilaid on väga vähe. „Kui midagi tuleb, siis see kohe ka võetakse. Jundas arvab, et ehk pole inimesed lihtsalt selle peale tulnud, et tühjalt seisev suvemaja võiks teistele inimestele rõõmu pakkuda. „Kui inimesel on suvila, kuhu ta pole võib-olla aastaid juba jõudnud, lapsed suureks kasvanud, pole enam kedagi, kellega koos suvitada, siis seisabki maja niisama tühjalt.“

Ta kutsus kõiki, kel suvila niisama tühjalt seisab, seda teistele puhkajatele välja üürima. „Lisaks sellele, et maja teenib raha, aitab üüriline muru niita ja hoonet korras hoida. Muidugi tuleb otsida korralik üüriline.“

Kui paljud korteriomanikud ei taha oma kinnisvarale lemmikloomi või isegi lastega peresid, siis suvilate väljaüürimisel nii rangeid tingimusi pole. Pigem on üürilised ise need, kes vaatavad, kas suvekodu valides, kas see lastele ja loomadele sobib. Takistuseks võivad saada krundil paiknev veesilm või korraliku piirdeaia puudumine.

Kui suur on suvila üürihind?

Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Meelis Paldre:

"Suvilate üürihinnad Harjumaal algavad 70 eurost – selle eest saab traditsioonilises „vana kooli“ suvilas ühe toa.

Kaugemates Harjumaa osades saab enam-vähem korraliku terve suvila umbes 150 eur/kuu.

Tallinna lähiümbruse korralike suvilate üürid on 350…500 eur/kuu. Need on sellised 30-40 m2 majakesed. Mõne suurema maja kuulutust olen ka märganud, aga need ongi siis ka juba maja üüri hinnaga – 800- 1000 eur/kuu."

Statistikat raske teha

Viimasel kahel aastal on Harjumaal toimunud tehinguid suvilatega 400 ringis. „Peab arvestama muidugi, et suvilapiirkondades on endiselt aiamaja nime all hooneid, mis tegelikult juba ehitatud suurteks ja vingeteks eramuteks, mille müügihinnad ka juba 200 000 euro kanti,“ rääkis Meelis Paldre. Kui palju on müügis puhtalt suvilaid, on tema sõnul keeruline öelda, kui ehitisregistris on elumaja kirjas veel suvilana. „Statistikasse läheb selle järgi, mis on kirjas ehtisregistris.“ Mis ei tähenda, et elumajaks ümber ehitatud hoonel oleks tingimata puudu kasutusluba või dokumendid korrast. Ehitisregistri erinevus võib tulla hoopis piirkonna eripärast. „Sõltub omavalitsusest. Kui suvilate piirkonnas on juba mitu maja, mis võetakse arvele eramajana, siis see toob kaasa kohustused nagu infrastruktuuri väljaehitamine, lasteasutuste lähedus jne. Hoone jäetakse suvilaks või aiamajaks.“

Midagi valesti seejuures pole, kinnitasid maaklerid. „Kuni ajaloolises suvilapiirkonnas pole elumajadeks ümberehitatavate hoonete hulk drastiliselt suur, siis jäävad elumajad registris aiamajadeks edasi,“ ütles Jundas.

On, muidugi, ka neid suvilaid, mil dokumentatsioon puudulik. On juhuseid, kus maja üldse registris pole, siis saab maakler nõu anda ja vajadusel appi tulla.

Vesi ja vets võiks olla

„Me ei saa rääkida suvilaturu puhul konkreetsetest kasvuprotsentidest,“ kinnitas Jundas. „Kui 2017 müüdi Laulasmaal 20 suvilat, siis 2018 oli 13 tehingut. Me ei saa aga täpsemalt teada, kas suvilate ja aiamajade hulgas oli ka aastaringseid elamuid. Natuke saab sellest küll aimu hinna järgi. Aga suvilate müüki mõjutab, milline on suvi, kuidas läheb majandusel, kui optimistlikud on inimesed.“

Inimeste soovid on suvilaostul väga erinevaid. Kes tahab talukohta metsa sees, kes lepib kunagise kooperatiivikrundiga, kus peal asuv vana maja tuleks esimese asjana maha lammutada. „Üldiselt tahetakse, et vesi ja kanalisatsioon oleks olemas. Sellised objektid lähevad kiiremini. Ma müüsin üht suvilat Türisalus pea aasta otsa, maja oli igati tore, aga puurkaev oli hoovis ja kuivkäimla aianurgas. Käidi ja kiideti ilusat kohta, aga veevärgi puudumine oli kindel miinus,“ rääkis Meelis Paldre.

„Inimesed soovivad elementaarsete mugavuste olemasolu. Suvilad, kus kanal ja vesi toodud krundi piirile, on ka siiski juba päris hea lahendus, sest meil on veel siiski ikka veel piirkondi, kus kohalik omavalitsus ei ole lõpetanud ühisveevärgitöid, need on planeeritud kuhugi tulevikku. Siis on inimene olukorras, kus uut puurkaevu ise teha ei tohi, sest vald ei luba, aga vett pole ka jõutud tuua,“ ütles Jundas. Võimalus naabri juurest vett toomas käia pole tema sõnul tänapäeval kuigi hea müügiargument.

Mõned puudujäägid silub suurepärane asukoht. „Meil on Laulasmaal kuivkäimlaga suvilaid ja need lähevad küll,“ tõdes Ketlin Jundas. Veekogu lähedus, eelkõige meri annavad suvilale prisked plusspunktid.

Aed on Eesti inimesele tähtis. „Ilus hooldatud aed köidab tähelepanu. Minu kogemuse järgi inimene, kes võtab suvekodu, on ka aiandushuviline,“ kinnitas Meelis Paldre. Huvi tuntakse maa suuruse, mulla koostise ja kasvama jäänud puude-põõsaste vastu.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050eva.kiisler@aripaev.ee
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554sandra.malvik@aripaev.ee
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098kristi.kool@aripaev.ee
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806rivo.habakuk@aripaev.ee