Kristi Kool • 24 august 2019

Inimene ostab kodu 5-7 aastaks ja siis otsib uue

Äripäeva raadio „Uus Maa kinnisvarasaates“ oli juttu 2019. aasta I poolaasta turu muutustest ja trendidest. Üldiselt on stabiilne nii tehingute arv kui mediaanhinna tõus. Inimesed kolivad elu jooksul mitu korda ning seetõttu lähevad Eesti kahes suuremas linnas kaubaks nii suuremad kui väiksemad korterid.

Kristi Djomin, Kristi Kool ja Kristi Tobreluts rääkisid esimesest poolaastast kinnisvaraturul  Foto: kinnisvarauudised.ee

„Natuke on näha uusarenduste turu pidurdumist,“ tõi esimese kuue kuu tehingute põhjal välja Uus Maa elamispindade tegevjuht Kristi Djomin. „Samas on kallimate ja suuremate uute korterite puhul päris palju ülepakkumist ja seal pigem võib öelda, et hinnad on veidi langenud ja müügiprotsess pikaajalisem.“

Tartus on hetkel suurem huvi äärelinnadesse kerkivate arenduste vastu, uued kortermajad tulevad Raadile ja Tammelinna. Seal on hinnad kesklinnast soodsamad, seega soovivad osta eelkõige pered, kes vajavad suuremat pinda. „Ka meil on Tartus „kuumad“ linnaosad, kus käib küll aktiivne arendus, aga need on väiksed projektid 10-15 korterit ja seal on hinnad kõrgemad. Väikse mahu tõttu saavad need majad siiski müüdud. Kõige kallima kinnisvara moodustavad Tartus 2-3 arendust, kus ruutmeetrihind üle 2500, isegi üle 3000 euro ja seal samamoodi läheb müük aeglasemalt, kuid arendajad on esialgu äraootaval seisukohal ning hindu ei langeta,“ kirjeldas Tartu trende sealse Uus Maa büroo elamispindade müügijuht ning maakler Kristi Tobreluts.

Magalarajoonide kinnisvaral läheb hästi

Ka Tallinna puhul on näha uusarenduste ostuaktiivsuse nihkumist kesklinnast eemale. Populaarseks tõusnud Kopli kõrval jätkub piisavalt huvilisi „mägedele.“ „Inimesed, kes seal juba elavad, tahavad jääda samasse piirkonda, kuid kolida uude majja. Nii et Lasnamäe elanik naljalt Mustamäele ei koli ja vastupidi,“ rääkis Kristi Djomin, et üldiselt otsitakse uus kodu eelmisega samasse linnaossa. Kuid on üks segment ostjaid, kes torkavad silma piirkonnavahetuse poolest - need on nn „kuldse ringi“ elanikud ehk Viimsi, Tabasalu majaomanikud vanuses 50+.

„Neil on lapsed suureks kasvatatud, nüüd tundub maja liiga suur. Nad tahaks linnas teatris käia ja rohkem inimeste seas olla. See kontingent otsib korterit kesklinna, ka Kalamajja, on nõus maksma kallimat hinda, et saada hea vaate ja planeeringuga kodu senise maja asemele,“ ütles Kristi Djomin.

Tartus on vaid üks Tallinna „mägedega“ võrreldav magalarajoon – Annelinn, kuhu on Kristi Tobrelutsu sõnul ostuhuvi täiesti olemas. „Annelinnal teatud sektorid on veidi rohkem hinnatud, näiteks Emajõe algus kesklinna pool,“ rääkis Tartu maakler.

Annelinna korterit otsides kehtib huvitav nähtus – vahet ei tehta niivõrd piirkonnal kui majadel. „Kaks maja võivad olla kõrvuti, ühel on parem maine, teisel viletsam,“ kinnitas maakler. Tartlased teavad, millises majas on torud vahetatud, tehtud renoveerimistöid, kus paremas seisukorras trepikojad ja selle info põhjal ongi osades majades lihtsam korterit müüa kui teistes. Samas, väljapoolt Tartut tulnud inimene neid aspekte ei tea. Et Annelinnas on korralik infrastruktuur, poed, koolid ja lasteaiad, siis leidub ostjaid igale objektile. Eriti kuna hinnad võrreldes muu piirkonnaga soodsamad.

Hinnavahe tekib liikudes kesklinna

Hinnad muutuvad Tartus seda kallimaks, mida lähemal linnasüda. „Kui äärelinnas maksab ruutmeeter 1500-2000 eurot, siis kesklinna lähedasel populaarsed linnaosad tähendavad juba 2000-2500 ruutmeetrit kinnisvarahinda ja kõige kallimad kesklinna kodud maksavad 3000 ja veidi peale,“ ütles Kristi Tobreluts.

Tallinnas kehtib sama süsteem, ehk Kristi Djomini sõnul on pealinna järelturg läinud niivõrd aktiivseks, et ka linaääres asuvate magalarajoonide ruutmeetrihind on jõudsalt kasvanud.

Siiski on hinnavahe kesklinnaga suur ja Tallinna kesklinn tunduvalt kallim kui Tartu oma.„Kui leiad Tallinna kesklinnas midagi hinnaga kuni 3000 eurot ruutmeeter, oled õnneseen,“ kinnitas Kristi Djomin.

„Kui vaatan hindu, siis mõned aastad tagasi sai 2-toalise 45 ruuduse korteri kesklinna nii 120 000-130 000 euro eest, siis täna ei leia selle raha eest midagi, pigem maksad 150 000 ja see on hästi saadud. Kuid mujalgi on hinnad kerkinud. Mustamäel-Õismäel on praegu keskmine 2-toaline keskmise remondiga järelturu korter nii 70-75 000 eurot. Lasnamäel on sama seis, 3-toalised head korterid on kindlasti üle 100 0000 euro.“

Inimene kolib elus mitu korda

Et uusarendusi ei tule peale niipalju kui mõned aastad tagasi, siis tõuseb esile järelturu aktiivsus. Inimesed kolivad rohkem ja tihedamini kui vanasti. Ühes korteris elatakse 5-7 aastat. „See on ring – alguses ostetakse 1-2 toaline korter, siis tekib perekond ja vajatakse suuremat, ühel hetkel tekib noortel emotsiooni ajel mõte kolida maale, mõne aja pärast kolitakse tagasi linna. Vanem generatsioon tuleb jälle maalt linna,“ rääkis Kristi Djomin.

Tema tartu kolleeg ja nimekaim lisas, et Tartu rahvas on samuti hakanud rohkem liikuma: „Kõige rohkem tehinguid tehakse 2-toaliste korteritega ja see on tavaliselt elamispind mingiks eluetapiks. Hiljem see kas müüakse või siis läheb väljarentimiseks. Väiksemas korteris elatakse umbes 5 aastat. Kui on soetatud kohe suurem korter, siis seal ollakse kauem.“

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806