• 25.10.06, 08:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kunda tselluloositehas maadleb mudauputusega

Kunda tuliuus haavapuitmassi tehas Estonian Cell maadleb järjekordse keskkonnaprobleemiga – tehasel jääb iga päev üle ligi 100 tonni biomuda, mida pole kuhugi panna ja mida tehas praegu oma õuel kompostib, kirjutab Postimees.
Kolm aastat tagasi sai Estonian Cell Lääne-Viru keskkonnateenistuselt tegutsemisloa, mida võiks tõlgendada kui riigi kinnitust, et tehas käib oma jäätmetega korralikult ümber. Nüüd, mil tehas täie jõuga töötab, selgus aga ootamatult, et jäätmetena tekkivaid tuhandeid tonne biomuda, mis lagunedes võib eritada mürgiseid aineid, pole kuhugi panna ja selle töötlemisele pole mõeldud.
«Biomuda on tehase probleem, pangu laeva ja viigu minema,» kommenteeris Lääne-Viru keskkonnateenistuse juht Aivar Lainjärv. Lainjärve sõnul andis keskkonnateenistus tehasele tegutsemisloa tingimusel, et muda antakse ettevõttele, kel on sellise olluse käitlemise luba ja oskused. Et lähimad sellised ettevõtted asuvad teisel pool Läänemerd, viitaski Lainjärv, et viimase häda korral tuleb puidumassitehasel oma muda laevadega minema vedada.
Estonian Celli tegevjuhi Margus Kohava sõnul on kompleksloas kirjas, et firma võib jäätmekäitlust teha enda territooriumil või leida selleks partneri. Samas tunnistas ta, et nende territoorium on mudalaamade jaoks liiga väike. Miks jäätmekasvust tegevusloas mööda vaadati, ei osanud ta öelda.
Estonian Cell tahtis rentida mudalaoplatsiks lähedalasuvat Rutja lennuvälja Vihula vallas. Sinna ladustamine eeldab aga dreene ning vihmavee kogumise ja puhastamise süsteemi loomist. Õhutamist vajav kompostiplats tekitab müra ja haisu.
Lainjärv möönis, et kuna lähim elumaja jääb lennuväljast umbes ühe kilomeetri kaugusele, siis võib juhtuda, et firma ei saa muda ladustamise luba.
Keskkonnakaitsja ja keemiku Marek Strandbergi hinnangul üritab Estonian Cell biomuda kompostimisega varjata, et puhasti on ülekoormatud ega tööta korralikult.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.25, 15:18
Laenuandja: endale ehitatud kodud kipuvad olema suuremad
Oma maja ehitamine on paljude eestlaste unistus, mis varem või hiljem esile kerkib. Kuid unistusest üksi ei piisa – vaja on teadmisi, rahalist paindlikkust ja julgust võtta vastutus. Kui kinnisvarahinnad on kõrged ja valmislahendused ei vasta ootustele, küsivad paljud pered: kas on võimalik ehitada maja odavamalt, ent siiski kvaliteetselt?

Hetkel kuum

Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar on kriitiline pealinna planeeringute menetlemise võimekuse osas.
Suur lugu
  • 14.05.25, 06:30
Arendajate seas käib terade eraldamine sõkaldest
Vaata, kes on sügisel võitjad, kes kaotajad.
Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas (Foto: Luminor).
Uudised
  • 12.05.25, 06:45
Eestlaste huvi Hispaania kinnisvara vastu on jahtunud. Pildile on kerkimas uus riik
Rahapõrsas kipub aina rohkem läbi paistma.
TOP
  • 16.05.25, 06:30
Arendajate 4 kvartali käibemiljonäride TOP: lahjem supp ja kõhnumine
Vaata, kes kellele järgneb ja millisele kohale keegi sellel korral maandus - pilt on reljeefne
Meie tiimil on olemas oskused ja kogemus terviklike piirkondade arendamiseks, kinnitab Arco Vara juht Kristina Mustonen taamal laiuva kroonijuveeli taustal.
Uudised
  • 12.05.25, 10:25
Arco Vara ostis Lutheri kvartali ära - vaata, mis sinna tuleb
Kinnisvaraarendaja pumpab kroonijuveeli 200 miljonit eurot
ELUM Kinnisvara partner ja juhatuse liige Kristi Djomin on olukorra suhtes kiretult asjalik.
Uudised
  • 09.05.25, 06:45
Elukondlik üüriäri on vaid visionääridele ja vapratele
Mahapudenenud sektoris peitub tulus potentsiaal
5 põhjust, miks ärikinnisvara omanike raha põleb
Uudised
  • 16.05.25, 10:24
5 põhjust, miks ärikinnisvara omanike raha põleb
Arendamine on pikk ja vaevarikas töö.
Uudised
  • 07.05.25, 06:30
4 eksperti: uusarendustes nõutakse enim just neid eluasemeid
Siin on mõtteainet üksjagu. Liiati muutjaid on üsna mitu.
Hüpoteeklaen AS tegevjuht Toomas Paju: „Endale ehitades pööratakse rohkem tähelepanu detailidele – tehakse näiteks suuremad aknad, valitakse kallimad siseviimistlusmaterjalid või ehitatakse suurem terrass. See tähendab, et sama raha eest saab perele tõeliselt sobiva kodu.“
  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.25, 15:18
Laenuandja: endale ehitatud kodud kipuvad olema suuremad

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele