Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kunda tselluloositehas maadleb mudauputusega
Kunda tuliuus haavapuitmassi tehas Estonian Cell
maadleb järjekordse keskkonnaprobleemiga – tehasel jääb iga päev üle ligi 100
tonni biomuda, mida pole kuhugi panna ja mida tehas praegu oma õuel kompostib,
kirjutab Postimees.
Kolm aastat tagasi sai Estonian Cell Lääne-Viru keskkonnateenistuselt tegutsemisloa, mida võiks tõlgendada kui riigi kinnitust, et tehas käib oma jäätmetega korralikult ümber. Nüüd, mil tehas täie jõuga töötab, selgus aga ootamatult, et jäätmetena tekkivaid tuhandeid tonne biomuda, mis lagunedes võib eritada mürgiseid aineid, pole kuhugi panna ja selle töötlemisele pole mõeldud.
«Biomuda on tehase probleem, pangu laeva ja viigu minema,» kommenteeris Lääne-Viru keskkonnateenistuse juht Aivar Lainjärv. Lainjärve sõnul andis keskkonnateenistus tehasele tegutsemisloa tingimusel, et muda antakse ettevõttele, kel on sellise olluse käitlemise luba ja oskused. Et lähimad sellised ettevõtted asuvad teisel pool Läänemerd, viitaski Lainjärv, et viimase häda korral tuleb puidumassitehasel oma muda laevadega minema vedada.
Estonian Celli tegevjuhi Margus Kohava sõnul on kompleksloas kirjas, et firma võib jäätmekäitlust teha enda territooriumil või leida selleks partneri. Samas tunnistas ta, et nende territoorium on mudalaamade jaoks liiga väike. Miks jäätmekasvust tegevusloas mööda vaadati, ei osanud ta öelda.
Estonian Cell tahtis rentida mudalaoplatsiks lähedalasuvat Rutja lennuvälja Vihula vallas. Sinna ladustamine eeldab aga dreene ning vihmavee kogumise ja puhastamise süsteemi loomist. Õhutamist vajav kompostiplats tekitab müra ja haisu.
Lainjärv möönis, et kuna lähim elumaja jääb lennuväljast umbes ühe kilomeetri kaugusele, siis võib juhtuda, et firma ei saa muda ladustamise luba.
Keskkonnakaitsja ja keemiku Marek Strandbergi hinnangul üritab Estonian Cell biomuda kompostimisega varjata, et puhasti on ülekoormatud ega tööta korralikult.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
2
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
3
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
5
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
6
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele