Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ümbrikupalk võttis ehituses taas võimu
Mullu sai ümbrikupalga maksmine
ehitusfirmades taas tavaliseks, selgub konjunktuuriinstituudi värskest
uuringust. Kokku kaotas riik mustalt makstud palga tõttu ligi 2,2 miljardit
krooni.
Uuringu järgi oli mullu ümbrikupalka maksnud firmade seas suurim osakaal ehitusettevõtetel – 45 protsenti. Küsitluse kohaselt on lisaks ehitajatele suur tõenäosus ümbrikupalka saada veel autojuhtidel, klienditeenindajatel, koristajatel, kokkadel, raamatupidajatel ja ettekandjatel, kirjutas Postimees.
Majandusministeeriumi majandusanalüüsi talituse juhataja Lauri Tammiste hindas olukorda ehitusettevõtete palgapoliitikas halvaks. Samas märkis ta, et maksuametit süüdistada poleks õige.
Tammiste ütles, et mullu oli ehituses erakordne aasta, mil lisandus 14 000 töökohta – seega enam kui kolmandik kõigist töökohtadest ehitusfirmades (40 000).
«Maksuamet võib pingutada, aga kinnisvarabuumiga kaasnenud palgasurve oli erakordselt suur,» lausus Tammiste. «Buumi ajal proovivad ettevõtjad hinnatõusu ja palgakasvuga hakkama saada ümbrikupalkade abil.»
Värske statistika näitab, et kinnisvarabuum hakkab riigis siiski mööduma. Tammiste hinnangul langeb seetõttu ehituses ka ümbrikupalga osakaal.
Mullu tuli seevastu ametisse võtta arvukalt nappide oskustega töötajaid. «Kui inimesel käed-jalad küljes, siis pandi ta ehitama,» nentis Tammiste. «Ja tõenäoliselt maksti ümbrikupalka. Kogemustega ehitajad endaga ilmselt niimoodi käituda ei lubanud.»
Maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul kavatseb amet lähiajal kontrolli tõhustada ja ehitusfirmad erilise tähelepanu alla võtta.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
4
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
5
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
6
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Leedu A++ energiaklassi hoone võib Eestis saada vabalt C-energiaklassi hinnangu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele