Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pool tuhat pikka vaia peatavad lõpuks vajumise
Luuletaja Hando Runneli ennustus maapõhja
vajuvast ülikoolist õnneks ei täitu, sest Tartu Ülikooli peahoone ligi kümme
aastat tagasi alanud remondi lõpuspurt kindlustab ka vana hoone vundamendi.
Vajumise pärast igal aastal üha rohkem praguneva peahoone vundamendi toestamine on nii tähtis töö, et Tartu Ülikooli haldusdirektor Riho Illak käib selle kulgu iga päev oma silmaga vaatamas, kirjutas Tartu Postimees.
«Hästi teevad,» kiitis ta eile vundamendi juurde betooni valatavaid pikki metallvaiu paigaldava ASi Mikrovai tööd. «Vanasti oli see töö keeruline, kogu ümbrus kaevati üles. Aga nüüd puurib masin väikese augu, rammib sinna vaia ning siis pumbatakse vaia sees olevast august sisse betoon, mis veidi paisudes täidab maa all kõik kohad.»
Praegu tegutsevad Mikrovaia töötajad kahe suure puurmasinaga õues, eile oli tööjärg jõudnud peahoone Jakobi tänava poolsesse külge. «Oi, vaiu läheb siia kõvasti, üle viiesaja,» rääkis ASi Mikrovai abipuurija Rein Kaldre.
Vähe sellest, et palju – need vaiad puuritakse keskmiselt kümne meetri sügavusele.
«Mõni vai on pikem, mõni lühem,» selgitas ASi Mikrovai tööjuht Joel Selberg. «Vaia pikkus sõltub pinnasest.»
Kui õues saab vundamendi toestamiseks vaiu paigaldada puurmasinaga, siis peahoone keldris, kuhu keskmise ekskavaatori mõõtu puurmasinat sõidutada ei saa, ootab töömehi ees keerulisem ülesanne. «Keldris kasutame kahte väikest käsipuurmasinat ja musklirammu,» ütles Selberg. «Kõige kitsamad kohad tuleb käsitsi teha ja see on raske töö.»
Juubeliks valmistuval ülikoolil on tänavu remont käsil ligi 80 suuremal ja väiksemal objektil.
Ülikooli peahoone vundamendi toestamine algas juba 1970. aastate alguses.
«Aga selline jupikaupa tegemine ei ole hea praktika,» märkis Illak. «Kui osa vundamenti on toestatud ja osa mitte, siis mõraneb hoone veel rohkem. Nüüd otsustas ülikooli juhtkond, et tänavu toestatakse ära kogu vundament, siis saab selle tööga ühele poole.»
Soisele pinnale ehitatud peahoone vajumisest tekkinud mõrade parandamisele on ülikool igal aastal raha kulutanud. «Väljast on seda hoonet korras hoitud ja mõrasid pole näha,» rääkis Selberg. «Aga kui keldrisse minna, siis paistavad seal suured praod.»
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
2
4
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Viimased uudised
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele